Kriminaalõigusakt on seadus, mis reguleerib kriminaalõigussüsteemi mõnda aspekti. Enamik seadusi, mille nimetus on “kriminaalõigusaktid”, leidub kogu Ühendkuningriigis, sealhulgas Šotimaal ja Põhja-Iirimaal. Kanadas ja Ameerika Ühendriikides on samuti seadused, mis on spetsiaalselt pealkirjastatud samal viisil, ja enamikul teistel riikidel on sarnased koodid, kuigi erineva pealkirjaga.
Enamikul riikidel on kriminaalõigussüsteem, mis hõlmab kuritegevusega seotud riikliku tegevuse kõiki aspekte, alates kuritegude kodifitseerimisest kuni võimalike karistusteni. Kriminaalõigusaktid kuuluvad sageli kehtetuks tunnistamisele, läbivaatamisele ja muudatustele, kuna justiitssüsteem on valitsuse pidevalt arenev tahk. Kriminaalõigusakt tekib tavaliselt seadusandliku organi, näiteks USA Kongressi või Ühendkuningriigi parlamendi kaudu.
Kriminaalõigusakt võib käsitleda kuritegude määratlust. Iga kuriteoliik, mida riik võib jälitada, tuleb mingil kujul kodifitseerida. USA seadustiku “kuritegude” jaotises, mis on Ameerikas domineeriv kriminaalõigusakt, on 123 eraldi peatükki, mis nimetavad ja kirjeldavad kuritegusid, mille suhtes võidakse seaduse alusel vastutusele võtta. Sarnastes dokumentides kogu Ühendkuningriigis kirjeldatakse ka sadu kuritegusid, kuigi USA kasutab ühtset koodi, samas kui Ühendkuningriigi piirkondades võib olla mitu samaaegset kriminaalõigusakti, mis käsitlevad erinevaid probleeme. Kriminaalõigusaktis leitud erinevat tüüpi kuriteod võivad hõlmata mõrva, pettust, narkokaubandust, terroristlikku tegevust ja aborti.
Teine oluline valdkond, mida kriminaalõigusakt võib ette näha, on kohtumenetlus. See hõlmab selliseid asju nagu vahistamismääruse saamise ja kättetoimetamise protsess, kostja õigused kiirele kohtuprotsessile, humaanne kohtlemine ja esindamine ning kohtuprotsesside ja karistuse edenemine. Riikides, mis eeldavad süütust kuni süü tõestamiseni, on sageli väga ranged eeskirjad kohtu all olevate inimeste kohtlemise ja juhtimise osas.
Kriminaalõigusaktid võivad käsitleda ka kohtusüsteemi haldamist. Nimetatud põhikirjad, mida mõnikord nimetatakse kriminaalõiguse haldamise aktideks, võivad reguleerida kohtunike arvu ja jaotust, kohtunike, kohtutäiturite ja kohtuametnike töötasusid ning kogu kohtuasjade asjaajamise korda. Kuigi need põhikirjad on mõnevõrra igapäevased, tagavad need, et justiitssüsteem on hästi varustatud ja organiseeritud, nii et see võib paremini toimida süsteemi tõhusa tööriistana.
Üks viimane valdkond, mida kriminaalõigusakt võib hõlmata, on vanglate juhtimine ja poliitika. See võib hõlmata sätteid riigi toetatavatele parandusasutustele rahaliste vahendite kindlustamiseks, vanglatöötajate halduskoosseisu suunamiseks ja kinnipeetavate kohtlemise reguleerimiseks. Tõhus ja turvaline vanglasüsteem on hädavajalik nii kinnipeetavate kui ka avaliku julgeoleku tagamiseks.