Välisriski all mõeldakse lepinguõiguses ebatõenäolisi sündmusi, mis ei ole lepingu sõlmivate poolte kontrolli all ja mille toimumisel on pooltevahelisele kokkuleppele oluline kahjulik mõju. Kuigi neid sündmusi – nt maavärinaid, tulekahjusid ja üleujutusi – peetakse looduslikult ja teatud määral oodatavaks, peetakse neid üldiselt Jumala ettenägematuteks tegudeks. Paljud lepingulised kokkulepped arvestavad välise riski võimalusega vääramatu jõu klausli kaudu kui mis tahes sellise sündmuse toimumise juhus.
Selleks, et keegi saaks deliktiõiguse alusel vastutusele võtta näiteks hooletuse eest, peab kahju põhjus olema ettenähtav. Välisriskiks olevaid sündmusi peetakse üldiselt ettenägematute sündmuste asemele, mille korral ei saa üldjuhul ühtegi osapoolt sellise kahju eest vastutada. Ettenähtavuse kontseptsiooni eesmärk on hoida osapool vastutavaks oma tegude eest ja vältida süütute osapoolte vastutusele võtmist kahjulike tulemuste eest, mida nende tegevusest ei saanud mõistlikult oodata. Näiteks kui keegi talu pidav isik kasutab talumeest, kes sõidab adraga läbi talu põldude ning kummagi osapoole teadmata tekib äikesetorm ning tallu tabab välk, võib ta esitada taluniku vastu ettevaatamatuse nõude. Kuna aga äkiline äikesetorm ja sellest tulenev välk kujutasid endast ettenägematut välist ohtu, ei vastutaks talunik tõenäoliselt talupidajale tekitatud kahju eest.
Lepingutel on sageli vääramatu jõu klausel, mille eesmärk on võtta arvesse välist riski, mis võib selliste sündmuste korral lepingut negatiivselt mõjutada. Vääramatu jõud – prantsuse keeles “kõrgeim jõud” – klauslid loetlevad üldiselt mitmeid sündmusi, nagu maavärinad või üleujutused, mis juhul, kui need aset leiavad ja lepingu eesmärgid nurjavad, vabastavad mõlemad pooled lepingujärgsest vastutusest. Lepinguõiguse kontekstis võib välisrisk viidata mitte ainult loodusõnnetustele, vaid võib olla tingitud ka muudest pooltest sõltumatutest sündmustest. Selle näiteks võib olla töötajate streik, mis on vajalik kummagi poole lepingust tuleneva kohustuse õigeaegseks täitmiseks.
Välised riskisündmused on oma olemuselt ettearvamatud ja isik, kellel on mõne sellise sündmuse tõttu eriline kahjuoht, võib selliste kahjude eest kaitsmiseks sõlmida õnnetusjuhtumikindlustuspoliisi. Näiteks võib keegi, kes juhib suure jõe lähedal asuvat tehast, kaitsta oma varasid tehases, sõlmides õnnetusjuhtumikindlustuspoliisi, mis katab äkilised üleujutused. Nii hüvitatakse talle kõik kahjud juhul, kui jõgi ootamatult üle ujutab ja tulvavesi tehasesse jõuab.