Andmekaitseseadus, mille Ühendkuningriigi parlament ratifitseeris 1998. aastal, kaitseb üksikisikute õigusi nende isikuandmetega seotud privaatsusele. See võimaldab inimestel piirata enda kohta käiva isikuandmete kasutamist, sealhulgas mõnel juhul kogumise, säilitamise, töötlemise ja levitamise viisi. Kooskõlas 1995. aasta Euroopa direktiiviga sätestab andmekaitseseadus ettevõtete, teadlaste ja riigiasutuste kogutud ja koostatud isikuandmete hooldamise ja kasutamise kaheksa peamist põhimõtet. Andmekaitseseadus kohustab kõiki vastutavaid andmetöötlejaid mitte ainult teabevoliniku juures registreeruma, vaid järgima ka seaduses sätestatud andmekaitse põhimõtteid.
Andmekaitseseaduse kohaselt peavad vastutavad andmetöötlejad avalikustama teabevolinikule oma isikuandmete kasutamise, sealhulgas seda, millist tüüpi teavet nad koguvad ja mis eesmärgil nad seda koguvad. Lisaks tuleb andmeid koguda ja töödelda õiglaselt ja seaduslikult, jälgides, et dokumentide käsitlemine oleks kooskõlas teabevolinikule märgitud eesmärgiga. Samuti nõuab andmekaitseseadus, et teave oleks võimalikult täpne ja ajakohane. Ettevõtted peavad rakendama asjakohaseid turvameetmeid, et vältida isikuandmete volitamata või keelatud kasutamist, samuti teabe juhuslikku kadumist või kahjustamist.
Andmekaitseseadus määratleb ka nende isikute õigused, kes on kõnealuse teabe subjektid. Subjekti juurdepääsutasu eest on tal õigus tutvuda andmetega, nõuda ebatäpsuste parandamist ja kontrollida oma teabe levikut kolmandatele isikutele. Samuti võib ta saada kirjelduse eesmärkide kohta, milleks vastutav andmetöötleja tema materjale hoiab. Vastutavad andmetöötlejad peavad subjekti juurdepääsutaotlused täitma 40 päeva jooksul.
Kui vastutav andmetöötleja ei tegutse kooskõlas andmekaitseseadusega, kohaldatakse paragrahvide 21, 55 ja 56 alusel mitmeid kriminaal- ja tsiviilkaristusi. Märkimisväärsed erandid seadusest hõlmavad perekonnaandmete kogumist, nagu isiklikud aadressiraamatud või telefonid. nimekirjad, maksude kogumine ja kriminaaluurimine. Lisaks on maksuvaba andmetöötlus riigi julgeoleku eesmärgil.
Selleks, et andmetöötleja käsitleks andmekaitseseadusest tulenevalt õiglaselt koostatud teavet, peab ta omama ainult seda teavet, mis vastab ühele kuuest tingimusest. Töötlemine on vastuvõetav, kui andmesubjekt on andnud oma nõusoleku. See on lubatud ka siis, kui selline töötlemine täidab juriidilist kohustust, lepingut või olulist avalikku funktsiooni. Lõpuks on lubatud ka andmetöötlus, mis kaitseb või taotleb subjekti enda või mõne muu kolmanda isiku elulisi või õigustatud huve.