Mis on Per Curiam?

Ladinakeelne väljend “per curiam” tähendab “kohtu poolt” ja seda kasutatakse selleks, et näidata, et õiguslik seisukoht antakse kohtu, mitte konkreetse kohtuniku nimel. Normid selle kohta, millal arvamusi ja kohtuotsuseid esitatakse kuuria kohta, erinevad olenevalt riigist ja kohtust. Näiteks kõrgemad kohtud kipuvad sagedamini välja andma allkirjastatud arvamusi ja otsuseid, samas kui madalama astme kohtud võivad teha kuuriimi alusel tehtud otsuseid sagedamini.

Kohus võib pakkuda suulist või kirjalikku otsust per curiam, kuna ta arvab, et asi ei ole vastuoluline, kuna selliseid otsuseid kasutatakse kohtus olevate asjade kiireks lahendamiseks. Kui asi on olemuselt keeruline või vastuolulisem, kirjutab kohtunik tavaliselt arvamusele alla, muu hulgas seetõttu, et arvamus võib sattuda kohtupraktikasse ja kohtunikud hindavad oma nimede nägemist trükituna. Kohtunikud võivad samuti soovida oma osaluse otsuse tegemisel protokolli jaoks selgeks teha.

Kuuria otsused ei ole enam-vähem kehtivad kui kohtunike allkirjastatud otsused. Nad võivad viidata kohtu ühehäälsele otsusele, kuid see ei pruugi nii olla. Sarnaselt teistele juriidilistele kohtuotsustele saab ka need edasi kaevata, kui keegi tunneb, et kohtuotsus tehti ekslikult või et kohtus esines probleeme, mis võisid õiglust takistada, nt puudulik teave või tõendite rikkumine.

Juhtudel, kui kohtuasja läbivaatamisse ja kohtuotsuse tegemisesse on kaasatud mitu kohtunikku, koostab ühe või mitu kohtunikku ühe kuuri otsuse, kuid sellele ei kirjuta keegi kohtus alla ning see antakse välja kohtu nimel. Seevastu võib kohus omada ühehäälset otsust ja arvamust, millele kirjutavad alla kõik kohtunikud. Kohtud võivad ka oma otsuse osas erineda, sel juhul võidakse esitada vastaspoole kohtuniku eriarvamus; arvamusi võivad kirjutada ka mitu kohtunikku. Kõigil neil juhtudel kirjutavad kohtunikud oma arvamusele alla oma nimed ja lisavad oma nimed oma otsustele.

Õigusteadlased vaidlevad mõnikord kuuriaotsuste alusel; mõned arvavad, et kohtunikel pole põhjust jätta oma nimed õiguslikele otsustele lisamata ja et otsuseid ei tohiks teha kohtu nimel. Teised usuvad, et kohtunikel puudub eriline vajadus allkirjastada vaieldamatuid otsuseid ja kaitsta kohtute õigust teha kohtuotsuseid.