Tsiviilkaebuse esitamiseks vaadake üle konkreetse jurisdiktsiooni apellatsiooniprotsessi reguleerivad eeskirjad, järgige kehtestatud tähtaegu, koostage asjakohased dokumendid ja tasuge esitamistasu. Igal jurisdiktsioonil on oma ainulaadsed eeskirjad, mis reguleerivad, kuidas ja millal pool võib tsiviilkaebuse esitada.
Tavaliselt peab tsiviilasja edasikaebaja esmalt esitama kaebuse. Kaebusteade on dokument, mis teatab vastaspoolele, esimese astme kohtule ja apellatsioonikohtule, et pool kavatseb esitada kaebuse. Kuna kaebused võivad olla üsna keerulised, menetleb neid siiski enamasti advokaat, mitte kohtuasja pool.
Enamik jurisdiktsioone nimetab tsiviilapellatsiooniprotsessi reguleerivaid eeskirju apellatsioonimenetluse reegliteks. Need reeglid annavad konkreetsed juhised, mida kaebaja – keda nimetatakse apellantiks – peab tsiviilkaebuse esitamisel järgima. Nende reeglite mõistmine ja reeglite alusel kehtestatud tähtaegadest kinnipidamine on ülioluline. Tähtajast möödalaskmine võib kaasa tuua selle, et apellatsioonikohus keeldub automaatselt madalama astme kohtu otsuse uuesti läbivaatamise võimaldamisest. Need eeskirjad võivad sisaldada ka ametlikke vorme, mille apellant peab täitma ja kohtule esitama.
Kui reeglid ei sisalda blankette, võivad reeglid selle asemel määrata dokumentide vormingu. See tähendab, et vahed, veerised ja muud formaalsed nõuded, sealhulgas see, kas apellant peab lisaks konkreetsetele põhjustele, miks alama kohtu otsus tuleks tühistada, lisama vandetunnistuse. Mõnes jurisdiktsioonis võib tsiviilkaebuse esitada elektrooniliselt. Reeglid võivad samuti kirjeldada, millist tüüpi teavet isik peab esitama. Põhinõue on, et kaebaja peab selgitama, millise õigusliku vea või vead madalama astme kohus tegi. Lisaks dokumentide kohtusse esitamisele võidakse kaebajalt nõuda ka kohtuametniku palkamist, kes edastaks vastaspoolele dokumentide duplikaat.
Enamik jurisdiktsioone ei võta tsiviilkaebust läbi ainult seetõttu, et üks osapool pole madalama astme kohtu otsusega rahul. Selle asemel lubavad eeskirjad sageli apellatsioonikohtul kaebust läbi vaadata ainult teatud tingimustel. Madalama astme kohtu eksimuse näideteks võib olla kohtumenetluse kohtuniku keeldumine tunnistajat üle kuulamast, tõendi vastuvõtmine või mittelubamine või juhtumile kontrollitava õiguse kohaldamata jätmine.
Tsiviilkaebusega peab kaasnema ka seadusjärgne kohtusse esitamise tasu. Tasud erinevad jurisdiktsiooni järgi. Rahaliste raskuste korral võib apellant taotleda tasust loobumist.