Kokkuleppevaidlused viitavad asjaolule, et enamik kohtuvaidlusi lahendatakse väljaspool kohtut. Kohtuasi on juhtum, kus üks pool kaebab teise poole eraõiguslikult tsiviilhagi, et nõuda rahalise kahju hüvitamist. See erineb kriminaalasjast ja tsiviilkohtumenetluse eesmärk on, et ülekohtune hageja saaks hüvitist erinevate kahjude või lepingurikkumiste eest. Kõige sagedamini on kohtuvaidlustes nimetatud kostjateks kindlustusseltsid või korporatsioonid ning kokkuleppevaidlused on riski piiramise vahend.
Kohtuvaidlused võivad aset leida paljudes olukordades, kuid kaks kõige levinumat näidet tulenevad isikukahju käsitlevatest kohtuasjadest ja lepingu rikkumise juhtumitest. Isikukahju puudutava hagi näide võib olla hagi, milles hageja väidab, et teda kahjustas kostja valmistatud defektne ravim, või hagi, kus hageja väidab, et ta sai viga kostja põhjustatud autoõnnetuses. Lepingu rikkumise juhtum on seevastu siis, kui hageja väidab, et kostja ei teinud seda, mida ta ametlikus kirjalikus lepingus lubas.
Nendel juhtudel ja muudel kohtuvaidlustel taotleb hageja raha. Lepingujuhtumites taotleb ta raha kahjude eest, mida ta sai lubaduse täitmata jätmise tõttu. Isikukahjude korral otsib ta raha oma raviarvete, saamata jäänud tulu, valu ja kannatuste ning vigastusest tulenevate emotsionaalsete kahjude katteks.
Nendel juhtudel võib kostja soovida uurida kokkuleppemenetluse võimalust. Kokkulepe tähendab, et selle asemel, et kohtuasi jõuaks žüriile ja lubaks žüriil anda hagejale tema arvates sobiv rahasumma, pakub kostja kindlaks määratud rahasumma. Kui hageja võtab selle pakutud rahasumma vastu, loobub ta kõigist edasistest õigustest kohtusse kaevata.
Kokkuleppemenetlus võib olla kostjale hea võimalus, kui ta usub, et kaotab kohtuasja tõenäoliselt, kuna tal võib olla suurem kontroll selle üle, kui palju hagejale raha antakse. Ka kokkuleppevaidlus võib olla hageja jaoks hea võimalus, kuna hageja saab garanteeritud väljamakse, ilma et peaks esmalt kostja süüd žüriile tõestama. See, kas kokkulepe on kohtuvaidlusele elujõuline alternatiiv, sõltub sellest, mida kostja pakub ja kas hageja otsustab selle pakkumise vastu võtta.