Üldiselt on nii, et kui võlgnik võtab kinnisvarale või esemele mitu laenu, on vanim laen eelisõigus uuemate laenude ees. Kui võlgnik soovib muuta vanema laenu uuemast halvemaks, peavad iga laenuga seotud võlausaldajad sõlmima alluvuslepingu. Alluvusleping on lihtsalt juriidiline dokument, mis on sõlmitud kahe või enama osapoole vahel, kes soovivad muuta seadusega kehtestatud laenuprioriteeti.
Põhimõtteliselt annab alluvusleping madalama laenu eelisjärjekorra kõrgema laenu ees. See on eriti oluline juhul, kui toimub selline sündmus, nagu sundraha sulgemine, kuna kõrgema staatusega laen makstakse tavaliselt täielikult tagasi enne, kui kõik maksed suunatakse väiksematele võlgadele. Kui mitmel võlausaldajal on kinnisvara või eseme vastu huvi, võib vanemvõlausaldaja nõustuda allutama mõnele, kuid mitte kõigile väiksematele võlausaldajatele.
Hüpoteekide puhul kasutatakse alluvuslepinguid kõige sagedamini selleks, et muuta pandiomanike eelisõigust kinnisvara suhtes. Neid saab kohaldada ka muud tüüpi võlaintressidele, nagu liisingud või pangalaenud. Lisaks kasutatakse neid lepinguid mõnikord veeõiguste jaoks. Näiteks vanem veeõiguse omanik saab alluvuslepinguga anda prioriteedi nooremomanikule.
Hüpoteegi alluvusleping sõlmitakse tavaliselt kahe või enama laenuandja vahel, kes on kinnisvarale laenu andnud hüpoteegi või usalduslepingu alusel. Sageli tekib see siis, kui kinnisvaraomanik on võtnud esimese ja teise hüpoteegi ning soovib esimest hüpoteegi refinantseerida. Enne refinantseerimist võib esimese hüpoteegiga seotud laenuandja nõuda teise hüpoteegiga seotud laenuandjalt alluvuslepingu allkirjastamist. Lepingut lauldes nõustub teine laenuandja, et refinantseeritud laen on kõrgema eakaga laen.
Kui kinnisvara suhtes kohaldatakse lõpuks sundmenetlust, suunatakse kogu tagasi saadud raha esmalt kõrgeima prioriteediga laenu tagasimaksmiseks, kuni see on täielikult tasutud. Ülejäänud raha kantakse seejärel allutatud laenule. Enamik hüpoteegi alluvuslepinguid tuleb esitada kohalikele kinnistusametitele.
Üldjuhul peab alluvusleping kehtivuse tagamiseks olema kirjalik ja sellele peavad alla kirjutama kaks võlausaldajat, kes kavatsevad sellega siduda. Lepingu pooleks võib teha ka võlgniku. Mõnel juhul tehakse alluvuskokkulepe osaks suuremast lepingust. Sellises olukorras nimetatakse seda tavaliselt alluvusklausliks.