Valimisseadus on lai katustermin, mis hõlmab valitsuse määrusi, mis hõlmavad riigiametnike valimisi. See hõlmab kõike alates poliitiliste kandidaatide raha kogumise vahendeid reguleerivatest reeglitest kuni valimiste haldamise reegliteni üldsusele. Hääletamist peetakse enamikus jurisdiktsioonides põhiõiguseks, nii et põhiseaduslik õigus tuleb sageli mängu siis, kui seadus seab nõuded kandideerida riigiametitele või hääletada valimistel.
Üks valimisõiguse valdkond on reeglid, mis reguleerivad kandidaadi võimet koguda raha, et kandideerida riigiametitele. Tavaliselt kehtivad paljud piirangud, sealhulgas individuaalsete panuste piirangud ja panustajate avalikustamine. Need seadused on aga tavaliselt allutatud tugevale põhiseaduslikule kontrollile, kuna kõik kampaaniaraha kogumise piirangud takistavad definitsiooni järgi riigiametitele kandideerimist. Üldjuhul peetakse mõistlikke piiranguid kehtivaks, et tagada kõigi valimisprotsessi osapoolte õiglus.
Hääletussedelile ilmumisele kehtivad ka muud levinumad nõuded, mida on üldiselt järginud kohtud üle kogu maailma. Näiteks nõuab enamik jurisdiktsioone, et kandidaat peab hääletussedelile ilmumiseks hankima teatud arvu toetajate allkirju. Sellise nõude taga on põhjendatud tõendite esitamine selle kohta, et kandidaat suudab koguda piisavalt toetust, et olla valimistel asjakohane, õigustades seega kohta hääletussedelil. Teisi riigiametitele kandideerimise piiranguid – näiteks hääletussedelil esinemise tasu – on aga peetud paljudes jurisdiktsioonides põhiseadusega vastuolus olevaks.
Valimisseadus hõlmab ka hääletamist puudutavaid määrusi. Sarnaselt sellele, et nõue maksta riigiametile kandideerimise eest tasu, peetakse üldiselt põhiseadusega vastuolus olevaks, on üldiselt peetud samamoodi ka kodanike sundimist hääletamise eest küsitlusmaksu maksma. Lisaks on mõnes jurisdiktsioonis, mis on püüdnud sellist nõuet kehtestada, peetud põhiseadusevastaseks nõuet, et valija peab olema kirjaoskaja. Valimisõigust käsitlevad valimisõiguse määrused, mida tavaliselt järgitakse, on seadused, mis hõlbustavad sujuvat valimisprotsessi, näiteks nõue, et iga valimisringkond hääletaks ainult ringkonnas määratud kohas.
Valimispettus on konkreetne valimisseaduse kuritegu, mis hõlmab katset pettusega mõjutada valimistulemusi. Pettuse võib toime panna iga osapool, kasutades tulemusi otseselt või kaudselt. Näiteks võib valimispettuse eest kriminaalvastutusele võtta nii inimese, kes annab sihilikult valenimede all mitu häält, kui ka teist, kes hirmutab teisi inimesi teatud viisil hääletama, vaatamata mõjutamisviisi põhimõttelisele erinevusele.