Kui isikut süüdistatakse kuriteo toimepanemises, peetakse seaduslikku esindamist tavaliselt hädavajalikuks, kuid see võib olla ka kulukas. Hõlmavatel ja madalama sissetulekuga inimestel on sageli raskusi kriminaalkaitsjate advokaatide leidmisega. Enamik tavaõigusega riike tunnustab õigust seaduslikule esindusele, mis enamikul juhtudel tähendab, et valitsus pakub advokaate süüdistatavatele, kes ei saanud endale lubada enda palkamist. Seda nimetatakse kriminaalõiguslikuks õigusabiks. Mõnikord hoiavad valitsused oma kriminaalkaitseadvokaatide staabi, teinekord aga värbavad nad kriminaalõigusabiühingu teenuseid.
USA, Kanada, Austraalia ja Ühendkuningriik on nende riikide hulgas, kus on olemas kriminaalõigusabi programmid. Nendes riikides peetakse õigust esindusele või kaitsjale kõigi kriminaalasjades süüdistatavate õiguseks. Kui kuriteos süüdistatav ei saa endale lubada end kaitsta, pakub valitsus tasuta advokaaditeenust, et tema õigusi ei rikutaks. Vähesed Mandri-Euroopa riigid tagavad sarnaseid õigusi.
Valitsuse poolt osutatav kriminaalõigusabi antakse tavaliselt riikliku kaitsja vormis. Riiklikud kaitsjad on valitsuse advokaadid, kelle kohus on määranud töötama koos süüdistatavatega, kellel muidu advokaati poleks. Kostjatel ei ole tavaliselt oma riikliku kaitsja valimisel sõnaõigust. Enamasti määratakse riiklikud kaitsjad kohtuasjadesse nende kättesaadavuse, mitte tingimata nende teadmiste põhjal. Kõik riiklikud kaitsjad on kriminaalkaitses vilunud, kuid tavaliselt on neil oskused lihvitud kõige laiemate kuritegude jaoks, mis on vastupidiselt teatud kaitseliikidele spetsialiseerunud eraadvokaatidele.
Enamikus kogukondades on organisatsioone, mida tuntakse kriminaalõigusabiühingute või kriminaalõiguslike õigusabirühmadena, mis pakuvad nõustamist ja õigusabiteenuseid kuritegudes süüdistatavatele isikutele. Nendes rühmades töötavad tavaliselt vabatahtlikud või pro bono advokaadid. Mõnikord suunavad valitsused madala sissetulekuga süüdistatavad kriminaalõigusabi ühingusse. Sellistel juhtudel maksab valitsus ühiskonnale kaitseteenuste eest. Enamasti peetakse neid teenuseid endiselt pro bono kriminaalkaitseteenusteks, kuna raha ei maksta advokaadile isiklikult, vaid mittetulundusühingule.
Lisaks koostööle valitsusega esmase kaitse tagamiseks on õigusabiühingute suur osa tööst pakkuda tasuta õigusabi neile, kes on juba kuritegudes süüdi mõistetud. Kriminaalõigus annab enamikus kohtades süüdimõistetud kurjategijatele edasikaebamise õiguse, kuid pärast esialgset kohtuistungit pole seaduslik esindamine alati tagatud. Kostja, kes usub, et ta on valesti süüdi mõistetud, võib apellatsiooni esitamiseks, asja uuesti läbivaatamiseks või süüdistuse vähendamiseks taotleda pro bono advokaadi abi.