Võrdlev mütoloogia on erinevate kultuuride ja ühiskondade mütoloogiate uurimine ning nende mütoloogiate võrdlemine iga kultuuri ja inimkonna üldisemaks mõistmiseks. Seda saab teha erineval viisil, kuigi tavaliselt hõlmab see kas erinevate mütoloogiliste süsteemide uurimist üldiselt või sarnaste lugude võrdlemist igas mütoloogias. Mütoloogiate hulgas võib leida ühiseid teemasid või motiive, mis käsitlevad sageli sarnaseid probleeme, millega erinevad kultuurid on silmitsi seisnud, või viisidega, kuidas üks kultuur teist mõjutas. Võrdlevat mütoloogiat uurivad sageli inimesed, kes on huvitatud antropoloogiast ja jutuvestmisest, nii nagu see on ajaloo jooksul toimunud ja muutunud.
Võrdleva mütoloogia üks olulisemaid aspekte on arusaam erinevatest mütoloogilistest süsteemidest ja sellest, kuidas erinevad kultuurid on müüte kasutanud ümbritseva maailma selgitamiseks. Näiteks iidsed kreeklased lõid keerulise ja jõulise mütoloogilise süsteemi, mis oli täis arvukalt jumalusi, olendeid, eepilisi kangelasi ja muid tegelasi, mida kasutati ümbritseva maailma salapäraste või keeruliste aspektide selgitamiseks. Enamik võrdlevas mütoloogias uuritud mütoloogia vorme tekkis vahendina, mille abil näiliselt tundmatut maailma ja universumit seletati viisil, mis muutis juhuslikud sündmused või loodusmaailma korrapärasemaks ja arusaadavamaks.
Võrdlevat mütoloogiat õppiv inimene võib vaadelda erinevaid jumalaid ja olendeid erinevates mütoloogilistes süsteemides ning neid võrrelda ja vastandada. Näiteks Skandinaavia mütoloogias on üks peamisi jumalaid Odin, kes on Põhjala traditsioonis isa-jumala kuju ning sõja- ja luulejumal. Põhjamaade mütoloogias on taeva-, äikese- ja välgujumal Thor, kes pole nii võimas kui Odin. Kreeka mütoloogias on taeva-, äikese- ja välgujumal aga Zeus, kes on ka selle mütoloogilise süsteemi isajumal. Keegi, kes uurib võrdlevat mütoloogiat, võib mõelda, kuidas nendele jumalatele omistatav tähtsus peegeldab iga ühiskonna hoiakuid.
Võrdlevat mütoloogiat saab uurida ka konkreetsetele mõistetele või müütidele, mis on mütoloogiliste süsteemide seas üldiselt levinud. Peaaegu kõik mütoloogiad sisaldavad loomise müüti, mis on universumi ja maailma tekkimise seletus. Jaapani loomismüüt hõlmab näiteks merd, millest kasvas välja üksainus taim ja millest tehti esimene jumal, kes lõi teised jumalad, kes seejärel lõi Jaapani saared ja asustas need.
Seda võib võrrelda Põhjala loomismüüdiga, kus maailma lõid jumalad, kes mässasid oma isa, hiiglase vastu ja tapsid ta. Seejärel lõid jumalad tema surnukehast maailma: kasutasid tema luid mägede loomiseks, tema juukseid puude loomiseks ja vere loomiseks maailma ookeane ja jõgesid. Võrdlevas mütoloogias saab neid erinevaid loomismüüte võrrelda, et mõelda, mida iga lugu näib peegeldavat kultuuri kohta, mis nendega tekkis. Need kaalutlused ei ole aga väärtushinnangud ja kultuurilisi erinevusi rõhutab kultuuride ühine soov seletada maailma jutuvestmise kaudu.