Blond on lühike kirjatükk, mida kasutatakse loometöö reklaamimisel. Klassikaline näide on enimmüüdud romaani kaanele pritsitud tsitaat, mis kõlab nagu “täiesti põnev”. Blurbs on loodud selleks, et tekitada huvi loometöö vastu, suurendades seeläbi loodetavasti müüki, ning nende otsimine on paljude artistide jaoks igavene püüdlus, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma erialal.
Klassikaliselt on väljavõte arvustaja, väljaandja või fänni kirjutatud suurema arvustuse väljavõte. Autorid loovad sageli üksteise jaoks hinnapakkumisi, mida saab kasutada raamatute ümbristel ja reklaammaterjalides. Teised võivad süžee kokku võtta, nagu “eepilises piraadiseikluses, mille tegevus toimub Lõunamerel”, ja mõned sisaldavad katkendeid teosest. Neid väiteid kasutatakse reklaammaterjalides sageli ikka ja jälle ning need võivad avalikkusele väga tuttavaks saada.
Lisaks selliste toodete nagu raamatute, muusikaalbumite ja filmide pakendamisele saab ähvardusi kasutada ka plakatitel, raadio- ja telereklaamides ning ajakirjanikele saadetavates reklaampakettides. Need võivad ilmuda ajakirjades ja ajalehtedes, osana seaduslikust reklaamist või külgribadena artiklites, mis käsitlevad hägustatud teost. Enamik neist on loodud selleks, et anda edasi idee, et teos on murranguline, ainulaadne ja suurepärane, mistõttu inimesed jõuavad järeldusele, et nad peavad seda kohe lugema, nägema või kuulama. Mõned on läinud vastupidises suunas, kasutades ära šokiväärtust, et meelitada inimesi tsitaatidega, mis rõhutavad, et loometöö on kohutav, veider või täiesti ootamatu. Satiirikud võivad potentsiaalsete vaatajate intrigeerimiseks kasutada selliseid filme nagu “halvim film, mida ma kunagi näinud olen”.
Nende lühikeste tsitaatide põhjal on raske millegi kohta väga palju teavet saada, mis on osa asjast. Hägu on konks, mis tõmbab kedagi endasse ja paneb selle inimese loodetavasti otsustama reklaamitava loomingulise töö eest maksta. Filmiplakatitel kasutatakse neid sageli väga osavalt ning neid kasutatakse ka näidendite, telesarjade, kunstisaadete ja paljude muude loominguliste tööde reklaamimiseks. Kuigi inimestele meeldib öelda, et raamatut ei saa hinnata selle kaane järgi, on ähvardused loodud selleks, et julgustada inimesi just seda tegema.
Neile, kes on uudishimulikud, pärineb selliste tsitaatide kasutamine aastast 1907, mil see esmakordselt ilmus kirjastuskonverentsil osalejatele jagatud raamatus. Konventsioon haakus kiiresti ja nüüd on selliste tsitaatide kasutamine reklaammaterjalides rutiinne. Suutmatus tagada head uduvihma võib olla uue loometöö jaoks väga halb märk.