Murre on levinud viis, kuidas teatud rühma kuuluvad inimesed keelt kasutavad. Keel võib olla ainulaadne teatud piirkonna inimestele, konkreetsele etnilisele rühmale või erinevatel sotsiaalmajanduslikel positsioonidel olevatele inimestele. Dialekt hõlmab sõnavara, sõnade hääldamise viisi ning keele kasutamise rütmi ja kiirust.
Ühes keeles võib olla sadu erinevaid dialekte. Kuigi üldiselt eeldatakse, et need, kes räägivad keelt, saavad oma keele piires suhelda eri murrete kõnelejatega, võivad nad muutuda nii eristuvaks, et suhtlemine võib sama keele kõnelejate vahel olla keeruline. See äärmus on ebatavaline ja enamikul juhtudel saavad sama keelt kõnelevad inimesed vähemalt mingil määral suhelda, kuigi võib esineda keelebarjääre.
Keeleteadlaste, keelt õppivate inimeste üldine reegel on see, et inimesi peetakse sama keelt kõnelevateks, kui nad saavad suhelda. Kui kõne on nii erinev, et suhtlemine on võimatu, on kasutus tõenäoliselt nihkunud erinevale keelele. Keeleteadlane Max Winreich selgitas erinevust veidi teisiti, öeldes: “Keel on dialekt, millel on armee ja merevägi.”
Kuigi murdeid leidub praktiliselt igas keeles, pakub inglise keel võib-olla kõige äärmuslikumaid näiteid selle kohta, kui mitmekesiseks üks keel võib muutuda. USA-s räägitav inglise keel erineb selgelt Suurbritannias räägitavast, mis erineb selgelt Kanadas ja teistes riikides, kus inglise keel on enamiku kodanike esimene keel. Igas riigis on aga isegi erinevad kõneviisid.
Näiteks USA-s on murded lõunas, idas ja põhjas märgatavalt erinevad. Neid on aga veelgi äärmuslikumates oludes, kusjuures on ka riigile omaseid. Osariikide sees ja mõnikord isegi üksikute maakondade sees võib esineda mõõdukaid keeleerinevusi, mis võivad muuta kõnelejate keele äratuntavaks teatud rühma kuulumisena.
Omal ajal pidasid keeleteadlased üht murret keele standardiks ja teisi ebaõige kasutamise näideteks. Enamik eksperte usub nüüd, et keelel pole “õiget” dialekti, ja peavad erinevatel vormidel oma grammatika ja sõnavara kasutamise reeglid. See tähendab, et kuigi ühest keelerühma kuuluv inimene võib pidada kõneleja kasutust sobimatuks, võib kõneleja rääkida õigesti vastavalt oma rühma keelereeglitele.