Kirjalikult viitab hüpotaksis kõrvallausete kasutamisele lausetes üksikute, kuid seotud mõtete väljendamiseks lause sees. Seda kasutatakse ka siis, kui kirjutaja edastab lauses sisalduva teabe vahel loogilisi, ajalisi või põhjuslikke seoseid. Kirjandusliku vahendina annavad kõrvallaused lausega väljendatud põhimõttele täpse tähenduse. Hüpotaktiline kirjutamine on tõhus ka veenmise või argumenteerimise vahendina.
Mõiste hüpotaksis on tuletatud kreeka sõnast, mis tähendab “allumist”. Kõrvallause allub sõltumatule klauslile selles mõttes, et see aitab määratleda klausli täpse tähenduse. “Lilled õitsesid, laulsime laule” on iseseisvad klauslid. Kui esimene iseseisev klausel muudetakse “Sest lilled õitsesid”, muutub see kõrvallauseks, mis selgitab lugejale laulmise põhjust.
Hüpotaktiline kirjutamisstiil võimaldab lausel anda palju tausta ja teavet selle kohta, mida ja miks öeldakse. Liht- ja liitlausete vaheldumise asemel tugineb hüpotaksis mõtte või tähelepaneku selgitamiseks keerukamatele lausetele. Kõrvallausete kasutamine võimendab keskset muljet.
Näiteks kasutab Ameerika kirjanik James Baldwin raamatus “Notes of a Native Son” seda oma isa suhtlemise kohta valgete sotsiaaltöötajate ja arvete kogujatega. “Peaaegu alati tegeles nendega mu ema, sest isa tuju, mis oli tema uhkuse meelevallas, ei saanud kunagi usaldada. Oli selge, et ta tundis, et nende kohalolek oma kodus oli rikkumine: seda andis edasi tema vanker, peaaegu naeruväärselt jäik, ning tema karm ja kättemaksuhimuliselt viisakas hääl.
Hüpotaksise kasutamine võib lubada kirjanikul lisada kirjeldusse aja kohta ideid, et muuta see selgesõnalisemaks. Ameerika romaanikirjanik William Faulkner, kes on tuntud oma hüpotaktiliste lausete poolest, kasutab seda taastumisperioodi kirjeldamiseks. “Ta ei tundnud end nõrgana, ta lihtsalt luksusles selles ülimalt kõhus taastumise igavuses, milles aega, kiirustamist, tegemist ei eksisteerinud, kuhjuvad sekundid ja minutid ja tunnid, mille ori oma heas olekus keha on nii ärkvel kui ka ärkvel. magamine, nüüd tagurpidi ja aeg nüüd huulte servija ja keha naudingu pälvimise asemel keha ahvatlemine aja ülepeakaelale.
Hüpotaksis on vastand parataksisele, mis kasutab lühikesi sõltumatuid klausleid. Parataksis on otsesem kirjutamisstiil ja jätab mõnikord lugejale tähendusvarjundeid. See võib ka mõne sõnaga idee jõuliselt edasi anda. Parataksise näide on Rooma keisri Julius Caesari kuulus fraas “Tulin, nägin, võitsin”.