Neljarea luuletused on jagatud osadeks või stroofideks, millest igaüks sisaldab nelja rida. Seda tüüpi luule on üldiselt riimitud, kuigi mitte alati, ja see võib järgida mis tahes meetrilist vormi. Erinevate stiilide nelikvärssluuletuste hulka kuuluvad ballaadid, kangelaslikud, riimitud, kolmik-, topelt- ja riimitud luuletused. Nelikliin on olnud populaarne poeetiline vorm paljude mõjukate kirjanike jaoks, nagu Samuel Taylor Coleridge, William Shakespeare ja Nostradamus.
Nelikuluule õpikunäite võib leida William Blake’i raamatust “Haige roos”:
O Rose, sa oled haige!
Nähtamatu uss,
See lendab öös,
ulguvas tormis,
On su voodist teada saanud
karmiinpunasest rõõmust;
Ja tema tume salajane armastus
Kas su elu hävitab.
Riimitud nelikvärslikud luuletused võivad omada erinevaid mustreid, millest paljud on identifitseeritud konkreetsete kirjeldavate nimedega. Näiteks “Haige roos” on kirjutatud ballaadivormis. Ballaadi nelikveered on tavaliselt konstrueeritud ABCB mustri järgi, milles stroofi teine ja kolmas rida riimivad, samas kui esimene ja kolmas mitte.
Sarnaselt nimetatakse ja kirjeldatakse ka teisi nelikuluuletuste kategooriaid nende riimimustrite järgi. Kangelaslik nelikvärv kasutab ABAB mustrit. Riimiümbrisega nelikvärss kasutab ABBA-d, asetades riimi stroofi esimese ja neljanda rea vahele. Kolmiknelikvärv kasutab AABA mustrit, milles on kolm riimitud rida, ja topeltpallet kasutab AABB mustrit. Kuid mitte kõik nelikvärsid pole kirjutatud riimimustriga. Näiteks Šoti poeet Frank Kuppner tegi karjääri riimimata nelikluuletuste kirjutamises.
Üks populaarsemaid ja püsivamaid nelikuluule vorme on Shakespeare’i sonett, mida nimetatakse ka inglise sonettiks. Need luuletused koosnevad kolmest nelikvärsist, millele järgneb paar. Shakespeare tegi selle stiili kuulsaks, kuid paljud teised luuletajad on selle vormi omaks võtnud. Võib-olla on kõige kuulsam ingliskeelne sonett, mille on kirjutanud Shakespeare ise, 18. sonett. Sonett algab kuulsa reaga: “Kas ma võrdlen sind suvepäevaga?”
Ehkki ingliskeelse soneti stroobid on peamiselt kirjutatud jambilises pentameetris, ei pea neljavärskelistes luuletustes kasutama üht meetrilist vormi teisele. Tegelikult, nii nagu võib kirjutada riimimata nelikvärve, võiks kirjutada ka nelikvärve, mis ei järgi ühtki kindlat meetrikat. Ainus reegel, mis on vajalik nelikveo kirjutamiseks, on neli rida stroofi kohta – ülejäänu otsustab luuletaja.