Koraan on moslemite religiooni püha raamat, mille usutakse, et islami usk on Jumala või Allahi sõna, nagu ilmutas ingel Gabriel Muhamedile, juudi-kristliku jumala viimasele prohvetile. Seega peetakse raamatut jumalikuks. Koraan on islamile nagu Toora judaismile või Uus Testament kristlusele.
Suurem osa Koraanist (mõnikord ka Koraaniks kirjutatud) on kirjutatud Muhamedi eluajal. Ülejäänu on arvatavasti kirjutatud vahetult pärast tema surma kirjatundjate märkmetest. Hinnanguliselt oli Muhamedil 50. sajandil e.m.a üle 7 kirjatundja, kes tema kõnesid maha võtsid. Kuid enamikus islami sektides arvatakse, et Koraan eksisteerib terve ja muutumatuna tänapäeval ning see ei ole Muhamedi kõnede tõlgendus, vaid selle ärakiri.
Seetõttu on Koraan Jumala sõna ja see määrab viisi, kuidas moslemid peavad maailmas elama. Kuna algselt kasutatud araabia keel kadus peagi teistele tuletiskeeltele, näevad enamik moslemeid Koraani tõlget originaali tõlgendusena. Moslemiteadlased pöörduvad tõlgendamisvaidluste lahendamiseks tagasi algkeele juurde.
Mõned moslemi sektid tõlgendavad Koraani, teised aga peavad iga sõna Jumala sõnaks ja seega vaieldamatuks. Kõigis moslemi sektides on Koraani hävitamine või selle rikkumine keelatud. Igal koopial, olgu see siis originaalkeeles või mitte, on omane pühadus.
Küll aga käib vaidlusi Koraani tõlgendamise üle ja need vaidlused kipuvad lõhestama erinevaid moslemi sekte. Teatud asjades on kokku lepitud. Muhamed on Jumala viimane prohvet, kes sai jumalikult inspiratsiooni ingel Gabrieli kaudu. Tema sõnad on Jumala sõnad.
Nii nagu kõik maailma religioonid peavad välja mõtlema, kuidas oma pühad tekstid kaasaegses maailmas toimima panna, otsustavad moslemite sektid selle ülesande enda peale võtta, tõlgendades Muhamedi sõnu tänapäeva jaoks või järgides lihtsalt võimalikult täpselt oma õpetusi. Muhamedi selles, mida võiks võrrelda fundamentalistliku kristluse või judaismiga.
Sarnaselt paljudele religioossetele teostele on ka Koraanil mõned omased vastuolud, mis võivad määratleda moslemi sektide teoloogilisi erinevusi. Näiteks üks Koraani lõik propageerib halvasti käituvate naiste peksmist, samas kui mitmed teised tekstid propageerivad lahket kohtlemist, mida naised peaksid oma meestelt saama.
Inimene võib kasutada selliseid lõike, et osutada Jumala sõnale, mis soovitab sõnakuulmatuid naisi halvasti kohelda. Vastupidiselt võib väita, et kogu Koraanis on Muhamedi ülekaalukas argument naiste lahke ja armastava kohtlemise poolt.
Mõned Koraanid jutustavad ümber religioossed tekstid, mis on Vana ja Uue Testamendi lugejatele üsna tuttavad. Neitsi Maarja on Koraanis eriti austatud. Samuti on Aabrahamil, Moosesel ja Noal lugusid ümber jutustatud. Jeesust Kristust nähakse pigem prohvetina kui Jumala pojana, mis erineb paljude kristlike sektide tõekspidamistest. Uue ja Vana Testamendi võtmefiguurid on aga asjakohased ja neid austatakse viimase prohveti Muhamedi eelkäijatena, kelle sõnade õpetus on loonud praegu kõige kiiremini kasvava maailmareligiooni.