Metafoor on retooriline seade, mida kasutatakse kahe erineva objekti või idee võrdlemiseks implikatsioonis, mis loob nende kahe võrdväärsuse. Metafoore on mitut tüüpi. Neid kasutatakse nii klassikalistes retoorilistes konstruktsioonides kui ka igapäevases juhuslikus keeles. Võrdluse aste määrab, mis tüüpi metafooriga on tegemist. Kuigi metafoore on rohkem kui tosin erinevat tüüpi, on neid viis peamist tüüpi: allegoorilised, absoluutsed, segatud, laiendatud ja surnud metafoorid.
Allegooria on metafoor, mis kasutab laiendatud lugu, mis illustreerib kahe asja võrdlust, kasutades pigem sümboleid kui selgesõnalisi sõnu. Kirjanduses esinev allegooria esitab sageli antud loo varjatud elemendid koos peenete, nüansirikaste kommentaaridega teistele sündmustele, millega autor soovib näidata samaväärsust. Näiteks romaani “Lõvi, nõid ja riidekapp” elementi peetakse Kristuse ülestõusmise allegooriaks.
Võrreldes teiste tüüpidega, ei saa absoluutset metafoori kuidagi hägustada ega vähendada. Absoluutne metafoor kujutab endast lihtsat samaväärsust, näiteks valgust tähistav teadmine või puhtust näitav lumi. Absoluutsed metafoorid võivad olla sümboolsed või sõnasõnalised ning nad erinevad teist tüüpi metafooridest selle poolest, et neid ei saa asendada teiste metafoorsete konstruktsioonidega.
Segametafoor on üks levinumaid metafooride tüüpe, kuid neid võib olla raske mõista. Segametafoor on kahe vastuolulise elemendi segunemine, mis on tüübilt täiesti ebaühtlased, kuid võrdluse sümboolne tähendus on siiski edasi antud. Mõnikord võib segametafoori kasutada tahtlikult efekti saavutamiseks. Näiteks sõnad „Selles pole sellist kohta nagu kodu” ühendab kaks tuntud idioomi.
Laiendatud metafoor kujutab endast keerukat võrdlust mitme objektiga. See võrdleb esmast objekti sümboolse objektiga, seejärel võrdleb esmase objektiga seotud sekundaarseid objekte sümboolse objekti teiste elementidega. Näiteks Shakespeare’i kuulus “Kogu maailm on lava, mehed ja naised vaid mängijad” on laiendatud metafoor, milles “maailm” ja “lava” toimivad peamiste objektidena, samas kui “meie” ja “mängijad” esindavad sekundaarseid objekte.
Surnud metafoor pakub võrdlust, mis ei ole vormilt sümboolne, vaid hoopis füüsilise liikumisega. Surnud metafoor on lihtsalt võrdlus, mis jääb märkamatuks, sest metafoor toetub võrdlusele, mis on lihtsalt keele osaks saanud. Sageli hõlmab see idioomi kasutamist. Näiteks lause “komitee peab koosoleku” on sõna ootel kohta surnud metafoor. Komisjon ei saa koosolekust füüsiliselt aru, kuid seda sõna kasutatakse füüsilise tegevuse võrdsustamiseks kontseptuaalsega.