Kasvatamise teooria on kontseptsioon, mis käsitleb järjepideva telerivaatamise mõju sotsiaalseid tagajärgi pikemas perspektiivis. Sõna viljelemine tähistab ideed, et regulaarne televisiooni vaatamine aja jooksul moonutab vaataja ettekujutust tegelikkusest. Kasvatusteooria ideed töötas välja kommunikatsiooniprofessor George Gerbner, kes töötas Pennsylvania ülikoolis alates 1960. aastatest. Gerbner vastutas ka sellega seotud keskmise maailma sündroomi kontseptsiooni eest, milles ta postuleerib, et kokkupuude massimeedia vägivalla ja muu negatiivse sisuga paneb vaatajad uskuma, et reaalsus on andestamatum või ohtlikum, kui see tegelikult on. Ta pakkus ka ideid, kuidas televisiooni vaatajad saaksid need negatiivsed mõjud enda jaoks ära tunda ja kuidas neid vältida.
George Gerbner sündis 1919. aastal Ungaris Budapestis, kus ta elas kuni 1939. aastani, enne kui kolis USA-sse. Kohale jõudes õppis ta California ülikoolis Berkleys ja omandas bakalaureusekraadi ajakirjanduses. Pärast II maailmasõja ajal sõjaväeteenistust täiendas Gerbner oma haridusteed, saades lõpuks Pennsylvania ülikoolis asuva Annenbergi kommunikatsioonikooli dekaaniks. Töötades sellel ametikohal aastatel 1964–1989, töötas Gerbner peamiselt meediauuringute, sealhulgas viljelusteooria alal.
Olles juba varasest noorusest huvitatud Euroopa folkloori vastu, nautis Gerbner avalikult oskuslikku jutuvestmist. Ta jõudis järeldusele, et televisioon on kujunenud peamiseks meelelahutusallikaks ja seejärel hakkas teda huvitama selle mõju ühiskonnale. Kasvatusteooria arendamise hilisematel aastatel hakkas Gerbner eriti huvi tundma televisiooni mõjude vastu lastele ja noortele, keda tema sõnul oli kergem veenda. Ta väitis, et selle asemel, et kuulda lugusid vanematelt ja kogukonnaliikmetelt, lõbustasid lapsi kasumit taotlevad ettevõtted, kes olid huvitatud toodete müügist.
Televisioonivaatamise negatiivsete mõjude vastu võitlemiseks pakkus ta välja kolm põhimõtet, kuidas saada tema poolt “meediakirjaoskajaks”. Esimene põhimõte on, et vaade peaks lahkama televisiooni esitlusi, tuvastades filmimistehnikad, mis mõjutavad vaataja arvamust selle teema kohta – näiteks vesternides musta mütsi kandvad kurikaelad. Teiseks soovitas Gerbner televisiooni vaatajatel teadvustada, et televisiooniettevõtted on ettevõtted, mis saavad oma vaatajaskonnast kasu ja kasutavad taktikat, mis suurendab nende edu. Viimane põhimõte on see, et vaatajad peaksid uurima, milliseid väljavaateid või moraalseid väärtusi telesaade kuvab, ja küsima, kuidas see mõjutab nende maailmapilti.