Sestet on luulevorm, mis on kirjutatud kuue reaga pikema luuletuse viimase stroofina, mis tavaliselt on sonett. Paljud Petrarka sonette kirjutavad poeedid lõpetavad need sestetiga ja see täieliku luuletuse osa pakub tavaliselt luuletuse teemale järeldust või lahendust. Sestet moodustab sel juhul soneti teise stroofi. Seda tüüpi luuletus on saanud oma nime ladinakeelse termini sextus ja itaaliakeelse sõna sestetto kombinatsioonist. Sesteti luuletused võivad järgida ühte mitmest erinevast riimiskeemist, sõltuvalt luuletajate teemast ja kunstivalikust.
Esimene luuletaja, kes kirjutas sesteti värsse, oli Francisco Petrarca, kes tutvustas seda värsistruktuuri 1300. aastatel. Teda tunnustatakse ka tänapäeva itaalia keele juurstruktuuri sõnastamise ja pimeda keskaja esimeste kirjelduste loomise eest. Petrarka sonett on nimetatud selle õpetlase järgi ja tema mõju on näha teiste luuletajate, näiteks Dante Alighieri loomingus.
Traditsiooniline Petrarka sonett on jagatud kaheksaks avareaks, mida tuntakse oktaavina, ja kuueks reaks, mis moodustavad kokkuvõtva sesteti. Oktavi teema on tavaliselt probleem ja sesteti teema on lahendus. Olenevalt luuletaja individuaalsest stiilist on oktav sageli kirjutatud dramaatilises ja hüperboolses keeles, samas kui kuus lõpurida on sõnastatud sirgjoonelisemalt.
Sestetide riimiskeemid järgivad sageli teistsugust struktuuri kui nende eelnevad oktavid. Tavaliselt järgivad luuletajad oktaavide kirjutamisel rangemat skeemi, kusjuures esimese rea viimane sõna riimub neljanda rea viimase sõnaga. Riimuvad ka teise ja kolmanda rea viimased sõnad. Seda sonetistruktuuri uurivad teadlased teatavad mõnikord, et kui oktaav kaldub sellest struktuurist kõrvale, pole luuletus tõeline Petrarka sonett.
Sestet võib järgida struktuuri, mis riimib esimese rea viimase sõna neljanda rea viimase sõnaga, kajastades osa oktavi riimiskeemist. Teise rea viimane sõna võib riimuda viienda rea viimase sõnaga, kuigi seda struktuuri peetakse valikuliseks. Mõned luuletajad valivad lihtsama skeemi, mis vaheldub iga teise rea lõpusõna riime. Esimene ja kolmas rida riimuksid ning sama kehtiks ka teise, neljanda ja kuuenda rea kohta.