Varuna on varase hinduismi üks võimsamaid jumalaid, hiljem sai temast veejumal. Teda peeti valitsevaks jumalate ookeani üle, ta valitseb taevast, toob vihma, valvab allilma ja kehtestab universaalse seaduse.
Varunat peetakse varajastest hinduistlikest jumalatest kõige kõiketeadvamaks ja sageli peetakse teda ka kõikvõimsaks. Tema ülesanne oli tagada, et kogu universumis säiliks kord. Teda vaadeldi kui rta jõu püha hoidjat, mis on jõud, mis hoiab universumit täpselt sellisena, nagu see olema peab. Varuna oli see, kes hoolitses selle eest, et päike teeks üle taeva, eraldades päeva ja öö, ning hoidis maad fikseerituna.
Varunat on tavaliselt kujutatud pika valge mehena, kes kannab säravat kuldse turvisega ülikonda. Ta suundus oma mäele, Makana või Makara, kummalise merekoletise otsa. Makarat peeti mõnikord omamoodi krokodilli-delfiinide seguks või mõnikord elevandi peaga tohutuks kalaks. Ta kandis sageli maost moodustatud silmust ja teda tunti oma kättemaksuhimulisemas rollis kosmilise timukana.
Varuna hoolitses selle eest, et seadustest peetaks alati kinni. Mitte ainult loodusseadused, mille üle ta juhtis, vaid ka inimese seadused ja vanded. Kui mees vannet murdis, oli Varuna see, kes teda karistas. Teda kujutati kõiketeadjana ja peaaegu lõpmatud tähed olid tema silmad, kes jälgisid kõike, mis maa peal ja inimeste mõtetes toimub. Teda seostati ka allilmaga ning koos Yamaga karjas ta seal inimesi ja valvas nende üle hauataguses elus ning võis soovi korral anda neile surematuse kingituse.
Varunat süüdistati ka jumalate taevase ookeani vaatamise eest. Sellest ookeanist tuli kogu vihm maa peale ja seega vastutas ta vihmade eest, mis toitsid saaki ja tegid elu võimalikuks. Hilisemates Hindu traditsioonides muutus see roll Varuna jaoks järk-järgult üha olulisemaks, kuna tema kõiketeadmine ja kõikvõimsus jäid Vishnu, Brahma ja Šiva jumalate varju.
Üks kuulsamaid Varunaga seotud müüte pärineb Ramayanast. Selles soovib suure jumala Vishnu avatar Rama ületada võimsa Lanka ookeani. Ta palvetab ja ohverdab Varunale, paludes teda teda aidata. Kui Varuna ei vasta, hakkab Rama ise ookeanivett ründama, tappes sealsed olendid ja süüdates vee. Lõpuks ilmub Varuna, kuna Rama on valmis kasutama relva, mis suudab hävitada kogu loodu, ja vabandab Rama ees. Ta vaigistab veed, mis võimaldab ehitada silla üle ookeani. Lugu demonstreerib Rama õiglust ja toimib ka tähendamissõnana, mis ütleb, et vägivald võib olla õigustatud pärast seda, kui õiged pühad teod on tehtud ja jumalatelt pole vastust saanud.