Kui keegi võidab midagi “ausat ja paikapidavat”, tähendab see, et ta on võitnud võistluse, ilma et oleks selle tulemuses kahtlustki. See fraas, mis on ingliskeelne idioom, viitab ka sellele, et võitnud inimene või meeskond tegi seda ilma hoolimatute või petmismeetoditeta. Seda fraasi saab kasutada ka paljudel juhtudel, kui kellelgi on puhtad ja tasemel äritehingud. “Aus ja ruut” on fraas, mis on olnud kasutusel juba üle 500 aasta ja selle tähenduse saab kujundlikust tähendusest “ruut” kui aus.
Inglise keelt kõnelevad inimesed kasutavad sageli lühikesi fraase, millel on tähendus, mida nendes sisalduvate sõnade sõnasõnaline definitsioon ei viita. Neid lühikesi fraase nimetatakse idioomideks ja need annavad kõnelejatele võimaluse lisada teistega suhtlemisele värvi ja väljendusrikkust. Idioomid saavad oma tähenduse sellest, kuidas inimesed neid kultuuris kasutavad ja mõistavad. Üks selline idioom, mis on seotud kahe inimese või meeskonna vaheliste võistlustega, on fraas “õiglane ja õiglane”.
Sageli võidab otsustavalt see osakond, kellel õnnestub võita viisil, mis väärib selle väljendi kasutamist. Kui seda fraasi sellisel viisil kasutatakse, võib järeldada, et eelmised kahe võitleja vahelised võistlused võisid olla nii tihedad, et nende tulemus oli arutelu all. Seevastu sellisel viisil saavutatud võit on täielik ja vaieldamatu võit. Näiteks võib keegi öelda: “Esimesed kaks matši olid liiga lähedal, et seda teha, kuid pole kahtlust, et Susan võitis seekord ausalt ja kindlalt.”
Teine viis selle fraasi kasutamiseks on tähistada võitu, mis tuleb ilma pettuse või halva sportliku oskuseta. Seda tüüpi võitu seatakse sageli ka kontrastiks eelmise mänguga, mida võis rikkuda mingi halb käitumine. Näiteks võtke arvesse lauset: “Meil oli seekord kohtunik, kes veendus, et pettust ei toimunud, nii et võitsime ausalt.”
Seda fraasi kasutatakse sageli äritehingute kontekstis, mida peetakse ilma ühegi äripoole salakavala käitumiseta. On kirjalikke tõendeid selle kohta, et väljendit “õiglane ja ruuduline” kasutati juba 16. sajandil. See mängib välja tõsiasja, et midagi, mida kirjeldatakse kui “ruudukujulist”, peetakse sageli millekski, mis on püstine ja aus.