Faux pas on prantsuskeelne väljend, mis tähendab “valesammu”. Inglise keeles kasutatakse seda sotsiaalse prohmaka või vea tähistamiseks, mille on tahtmatult teinud keegi, kes ei ole teadlik sotsiaalsetest tavadest piirkonnas, mida ta külastab. Prantsuse keelt kõnelevad inimesed kasutavad sarnase olukorra kirjeldamiseks tavaliselt sõna gaffe, samas kui teist terminit kasutavad prantsuse keelt emakeelena kõnelejad veidi erinevalt.
Tavaliselt, kui keegi sooritab võltspassi, parandab keegi teine läheduses viibija teda õrnalt. Kui parandate kedagi, kuna ta on sellise vea teinud, on tavapärane jätta ta kõrvale, mitte kogu ettevõtte ees häbistada, välja arvatud juhul, kui süütegu oli räige ja vajab kohest parandamist. Üldiselt mõistab enamik inimesi, et keegi ei tee seda tüüpi vigu pahatahtlikkusest, eriti kui veaga kaasneb heategu.
Enamasti on faux pas seotud kas häid kombeid rikkuva kõnekujundiga või rumala tegevusega. Näiteks on paljudes keeltes formaalsed asesõnad, mida kasutatakse vanemate või autoriteetsete inimeste poole pöördumiseks. Juhusliku asesõna kasutamist ühega neist isikutest peetakse võltsiks. Näiteks prantsuse keeles ei kasutataks mitteformaalset tu inimese ülemuse poole pöördumiseks tööl; õige asesõna oleks vous. Teine levinud keeleviga on sotsiaalsete tervituste eiramine. Paljudes Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika kultuurides peaks ruumi sisenev inimene solvamise vältimiseks kõiki ruumis viibijaid individuaalselt tervitama.
Kui keegi paneb toime toimingu, mida nimetatakse kultuuriliseks võltsiks, on see sageli kahjuks seotud kingitusega. Näiteks Hiinas peetakse kellelegi ajatüki kinkimist halvaks maitseks, nagu Prantsusmaal õhtusöögile pudeli veini toomine on solvav. Tavaliselt rikub kinkimisega seotud viga surma või muude kultuuriliste rituaalidega seotud kultuuritabu. Teine levinud viga on seotud kehaliigutustega, mis võivad olenevalt maakonnast viidata erinevatele solvavatele tegudele või ettepanekutele. Näiteks Kreekas on peopesa ja sõrmedega silmitsi seismine ebaviisakas žest, mitte number viis.
Seda tüüpi vigade vältimiseks peaksid inimesed teises riigis viibides jälgima oma keelt ja keha ning järgima võõrustajate juhiseid. Nad ei peaks kartma küsida võõrustajalt eraviisiliselt olukorda, mis on neid segadusse ajanud, eriti võõras kultuuris. Kuni külastaja pole piirkonnaga tuttav, on kindlam eksida ettevaatusega, pöördudes kõigi poole ametlikult ja kasutades žeste säästlikult, kuni ta teab, mida need žestid kultuuris tähendavad.