Eeldus on konkreetne veendumus, mida tuleb järgida, et teatud retooriline struktuur, näiteks lause, oleks antud kontekstis õige. Nii kõneleja või kirjutaja kui ka kuulajad või lugejad peavad seda tausta usku jagama, et tõhusalt suhelda ja ideid mõista. Näiteks lause “Jane läheb pärast töö lõpetamist toidupoodi” sisaldab eeldust, et on olemas ainulaadne isik nimega Jane; et ta on füüsiliselt võimeline toidupoodi jõudma; ja et ta tõesti töötab. Eeldused ei pea olema sügavad ja sageli pole vaja neid selgelt välja öelda, kuid kui erinevad inimesed teevad erinevaid eeldusi, võib arusaamist olla raske saavutada.
Eeldusi uuritakse spetsiaalselt keeleteaduse alamvaldkonnas, mida tuntakse kui “pragmaatikat”. See alamväli uurib eelkõige konteksti ja tähenduse vahelist seost. Pragmaatika üks peamisi muresid on väidete kaudse tähenduse mõistmine. Eeldus kuulub seega pragmaatika valdkonda, sest eeldusi edastatakse harva selgesõnaliselt ja neid mõistetakse üldiselt kaudselt. Näiteks lause “Carl kukkus puust välja” eeldab eeldust, et Carl oli tegelikult puu sees, kuigi seda pole vaja selgelt väljendada, sest seda saab mõista ka ilma sellise väiteta.
Eeldatava teabe esitamise põhjal võib eeldust pidada „tegelikuks” või „potentsiaalseks”. Väide “Sarah ütles, et Dave jõudis just Floridast tagasi” eeldab, et on olemas ainulaadne üksus nimega “Sarah” ja ainulaadne üksus nimega “Dave”, kes oli kuni viimase ajani Floridas. Eeldus, et on olemas ainulaadne üksus nimega “Sarah”, on vajalik, et lause oleks mõttekas ja seda peetakse tegelikuks. Arusaamad, et on olemas ainulaadne üksus nimega “Dave” ja et see üksus asus kuni viimase ajani Floridas, on potentsiaalsed eeldused, kuna neist teatas kolmas osapool. Võimalik, et Sarah esitas selle väite tõepoolest ja et ta eksis täielikult, muutes seega eeldused Dave’i ja Florida kohta valeks.
Eelduse tuvastamiseks on palju erinevaid sõnu ja keelelisi konstruktsioone, mida nimetatakse eelduste käivitajateks. Näiteks viitavad paljud verbid sageli ühe või mitme eelduse olemasolule. Lauses “Jakob sai aru, et tema jalgratas on katki” on tegusõna “mõistis” päästikuks. Tõdemus eeldab, et jalgratas on olemas ja see on katki. Sellised käivitajad eksisteerivad mitmel erineval kujul, sealhulgas võrdlused, küsimused ja ajalised klauslid.