Proloog on kirjandusteose sissejuhatav osa. Mõned proloogid võivad alata lugejale looga seotud taustteabe andmisega. Teised tüübid võivad aga anda lugejale tulevikuteavet ja lugu viib lõpuks proloogis kirjeldatud sündmusteni. Proloog võib olla kirjutatud ka teisest vaatenurgast kui ülejäänud lugu.
Kirjanikud kasutavad mõnikord kirjandusteose tutvustamiseks prolooge. Igat tüüpi proloogid sarnanevad tavaliselt novellidega, kuid seostuvad järgneva suurema looga. Neid leidub tavaliselt romaanide alguses.
Ajaloolised proloogid on üks neljast peamisest proloogitüübist ja need annavad tavaliselt taustateavet loo tegevuspaiga kohta. Neid saab kasutada hiljutiste või kaugemate minevikusündmuste kirjeldamiseks. Seda tüüpi proloogid võivad kasu saada lugudest, mis toimuvad erinevas ajas või kohas, ja neid kasutatakse sageli ajaloolistes või ulmeromaanides.
Veel üks levinumaid proloogitüüpe, mis kirjeldavad minevikusündmusi, on mineviku peategelase proloog. Seda tüüpi proloog kirjeldab olulist sündmust, mis peategelasega minevikus juhtus. Kirjanikud kasutavad seda tüüpi proloogi, et aidata lugejatel mõista, miks peategelane on selline, nagu ta on. Näiteks kui kirjanik alustab lugu ühejalgsest mehest, on lugejad suure tõenäosusega segaduses, miks tal on ainult üks jalg. Selle asemel võib kirjanik luua lühikese proloogi, milles kirjeldatakse õnnetust, milles peategelane jala kaotas.
Ka teised proloogid võivad olla mineviku asemel tulevikus. Seda tüüpi proloogid kirjeldavad tavaliselt sündmusi, mis leiavad aset pärast loo põhisündmust. Kirjeldatud sündmused võivad juhtuda pärast kogu lugu või kuskil loo keskel või lõpus. Lugejad on tavaliselt piisavalt huvitatud, et jätkata loo lugemist, et teada saada, miks need sündmused juhtusid.
Mõned proloogid pakuvad ka teistsugust vaatenurka kui ülejäänud lugu. Need võivad aset leida kas minevikku või olevikku, kuid need peavad pakkuma teistsugust tegelase vaatenurka peale peategelase. Sageli annavad nad lugejale teavet, mida peategelane saab teada alles hiljem. Need on tavaliselt levinumad krimi- või müsteeriumiromaanides ning tavaliselt on need kirjutatud kurjategija vaatenurgast.