Millised on erinevad ennustamismeetodid?

Kuigi on palju erinevaid ennustamismeetodeid, hõlmavad kirjutajad sageli dialoogi kasutamist, et vihjata sellele, mis võib juhtuda, sündmustele või toimingutele vihjete loomiseks ning vihjeid pealkirjade või muud tüüpi metaandmete kaudu. Dialoog on sageli suurepärane viis kirjaniku jaoks tulevasele vihjamiseks, kuigi see ei tohiks olla jultunud. Teatud sündmused või pildid loo sees võivad toimida ka ettekujutusena, tekitades tavaliselt põnevuse või ohu tunde. Isegi teose nimi või peatüki pealkiri võib vihjata sellele, mis juhtuma hakkab, ja tekitada lugejas soovi rohkem teada saada.

Eelvarjumine on kirjanduslik tehnika, mille käigus autor esitab idee, mis vihjab teoses toimuvatele tegevustele või sündmustele. Üks viis seda tüüpi vihjete loomiseks on lasta tegelasel rääkida dialoogirea, mis toimib ennustajana. See võib aga olla kirjanike jaoks mõnevõrra ebakindel, kuna sel viisil liigne vihjamine võib muuta tegelased ettenägelikuks või anda lugejale liiga palju teavet. Tavaliselt on tegelasel parem öelda midagi sellist, nagu “Mulle tundub, et ma unustan midagi”, mitte “Mulle tundub, et unustasin ahju välja lülitada, mis võib mu maja plahvatada.”

Loo sees olevad sündmused ja pildid võivad samuti toimida suurepärase ennustamismeetodina. Kirjanik võib kirjeldada stseeni, kus keegi istub laua taga, ümbritsetuna varjudest ja tema ees laual lebab suur nuga. See tekitab kohe aimduse ja paneb lugeja mõtlema, mis täpsemalt noaga juhtuma hakkab. Teises loos võidakse kasutada tegevust ettenägemise meetodina, näidates võib-olla tegelast, kes on kogu loo kohmakas ja lõpuks sureb, kui ta trepist alla komistab.

Metaandmeid, mis on teave loo kohta väljaspool tegelikku teksti, saab kasutada ka ettekujutuse loomiseks. Seda on tavaliselt näha paljudes raamatutes ja muudes meelelahutusvormides, kus raamatu pealkiri vihjab toimuvale tegevusele. Konkreetsemat eelvaadet saab luua üksikute peatükkide või jaotiste pealkirjade lisamisega. Loo kellegi rahalisest hävingust aasta jooksul võib jagada kolmeks osaks, mille nimi on “Kevad”, “Suvi” ja “Sügis”. iga nimi tähistab seadistust ja vihjab selles jaotises toimuva tegevuse toonile.