Grammatikud kasutavad mõnes keeles erikonstruktsiooni kirjeldamiseks terminit akusatiivabsoluut. See on teatud mõttes klausel, mis ei saa iseseisvalt püsida ja millel on vähe tähendust või puudub üldse tähendus, välja arvatud juhul, kui see võetakse koos ülejäänud lausega. Akusatiivi käändes konstrueerituna esineb see enamasti predikaadiga liitunud nimi- või asesõnana, millel puudub finiitne verb. Akusatiivi absoluut esineb kreeka, ladina ja kõnekeeles inglise keele grammatikas, kuid see on eriti oluline tänapäeva saksa grammatikas. Absoluutse konstruktsiooni ja akusatiivse käände all mõistetava mõistmine võib aidata seda konkreetset grammatilist konstruktsiooni selgitada.
Absoluutkonstruktsioon ei ole grammatiliselt seotud lause subjekti ja predikaadiga ning on lause loogiline osa ainult konteksti kaudu. See võib põhjustada selle, et see sarnaneb rippuva osastavaga, kuid kui rippuv osasõna kavatseb nimisõna kirjeldada või muuta, siis absoluutne konstruktsioon seda ei tee. Akusatiivi käände nimetatakse inglise keeles ka objektiivseks käändeks; see kehtib nimi- ja asesõnade kohta, mis on lause objektiks, olgu need otsesed või kaudsed. Mõned grammatikud kirjeldavad akusatiivi kui juhtu, millele ülejäänud lause osutab, kuna see selgitab, kes või mis verbi tegevuse vastu võtab.
Akusatiivi absoluut moodustatakse nimisõna või asesõnaga akusatiivi käändes ja asetatakse absoluutsesse konstruktsiooni ilma finiitse verbita. Piiratud verbid on traditsioonilised tegevusverbid, nagu jooksmine või tantsimine; mittefinitiivsed verbid on need, mille tähenduseks on vaja otsest objekti, näiteks olemine, omamine või ostmine. Ingliskeelne näide akusatiivi absoluudi kohta on lauses “Him being my brother, I loaned him the money”, kus “tema on minu vend” sisaldab mittefinitiivset verbi ja asesõna akusatiivis.
Saksa grammatikas kasutatakse akusatiivi absoluuti tavaliselt koos nimisõnafraasiga. Sellisel viisil kasutamisel kirjeldab konstruktsioon midagi teemaga seonduvat. Näiteks lause “Vihmavari käes, ta sisenes poodi” sisaldab akusatiivi absoluutset “vihmavari käes”, mis näitab, et subjekt, “ta” hoiab vihmavarju. Saksa keel kasutab ikka veel akusatiivi käände, kui lauseobjektidele subjektid reageerivad, kuid ei kasuta absoluutseid konstruktsioone nii, nagu inglise keel teeb. Nii inglise kui ka saksa keeles puudub aga akusatiivabsoluutil endiselt otsene grammatiline seos ülejäänud lausega ja seega pole sellel iseenesest mõtet.