Keha-keha suhtlus toimub siis, kui kaks või enam inimest suhtlevad füüsiliselt samas piirkonnas viibides, mitte telefoni või Interneti kaudu. Kuigi see on sarnane näost-näkku suhtlemisele, võimaldab keha-keha suhtlus lisaks kõnele ja näoilmetele kasutada ka kehakeelt. Keha-keha suhtlus võimaldab ka keerulist suhtlust keskkonnaga, mis võib olla veel üks mitteverbaalse suhtluse vorm. Telefoni teel vestlemine ja Internetis vestlemine võivad olla tõhusad vahendid konkreetse teabe edastamiseks või sidepidamiseks olulise vahemaa tagant; sellised meetodid ei suuda siiski edastada tohutut hulka kehakeelest ja keskkonnamõjudest saadavat teavet.
Näoilmed on kehadevahelise suhtluse üks olulisemaid osi, kuna need võivad edastada tohutul hulgal teavet inimese emotsioonide ja reaktsioonide kohta teabele ja keskkonnas toimuvatele sündmustele. Need on eriti olulised oma universaalsuse tõttu, kuna peaaegu kõik näoilmed, mis reageerivad sellistele tunnetele nagu nälg, õnn, valu ja üllatus, on jagatud keeleliste ja kultuuriliste joonte vahel. Miimika võib olla väga kasulik ka emotsionaalsete seisundite ja kavatsuste hindamisel, sest viha, kurbust, agressiivsust ja muid emotsioone võib sageli näha näost isegi siis, kui hääl sellistele tunnetele ei viita.
Ka ülejäänud inimkeha võib kehadevahelise suhtluse käigus anda palju teavet. Näiteks võib indiviidi põhihoiak ja kehahoiak edastada teavet, näiteks seda, kuidas ta end teistega võrreldes näeb või kui mugav ta antud olukorras tunneb. Tahtlik kehakeel, näiteks kätega žestikuleerimine või sõrmedel loendamine, võib samuti anda teavet, mis pole puhtalt verbaalse suhtluse kaudu kättesaadav. Lisaks võimaldab kehadevaheline suhtlus inimestel sageli suhelda füüsilise kontakti kaudu, mis võib olla ideede, kavatsuste ja tunnete vahetamiseks väga võimas.
Kehavahelisele suhtlusele on palju alternatiive, kuid kõik kipuvad igatsema mõnda aspekti kogu inimsuhtluse kogemusest. Näiteks ainult teksti kaudu rääkimine takistab kehakeele, näoilmete või isegi hääle intonatsiooni vahetust. Telefonivestlused võimaldavad keerulisemat suhtlust läbi mitmekesise intonatsiooni ja kõnetempo, kuid ei võimalda siiski kehakeelt ega keskkonnasuhtlust. Ainult kehadevaheline suhtlus võimaldab inimestevahelise suhtluse täielikku keerukust silmside, näoilmete, žestide, füüsilise kontakti ja keskkonnaga suhtlemise kaudu. Mõnel juhul on need mitteverbaalsed suhtlused isegi piisavad, et muuta verbaalne suhtlus tarbetuks.