Mis on eessõna asesõna?

Väga lihtsalt, eessõnaline asesõna on spetsiifiline asesõna tüüp, mida nõutakse, kui see on eessõna objekt. Eessõnad on kõneosad, mis algatavad fraasi, mis väljendab kahe sõna vahelist suhet. Inglise keeles on umbes, ülal ja risti umbes sajast eessõnast vaid kolm. Kõik eessõnafraasid peavad sisaldama nimisõna, mis on eessõna objekt. Kui see nimisõna on asesõna, nimetatakse seda eessõnaliseks asesõnaks.

Lauses “Ta suudles teda põsele” on eessõna. Nimisõna põsk on selle eessõna objekt, ühendades selle verbiga “suudles”. Suhteline küsimus on järgmine: kus ta suudles. Eessõnad on mitmekülgsed sõnad, mis esinevad võib-olla kõigis maailma keeltes. Suhted, mida kirjeldatakse sõnadega “koos” ja “eest”, on inimese sotsiaalse kogemuse kirjeldamisel kriitilise tähtsusega.

Asesõna on üldsõnaline asendussõna, mida kasutatakse nimisõna asemel. Eeldatavasti on eelmise lõigu näitelauses naisel pärisnimi ja asesõna ta võtab selle asemele. Sama kehtib ka asesõna tema kohta. Mõlemad viitavad inimestele ja seetõttu nimetatakse neid isiklikeks asesõnadeks. Need esindavad ka kahte konkreetset tüüpi isiklikke asesõnu inglise keeles – subjektiivset ja objektiivset.

“Ta suudles teda põsele.” Ta on lause subjekt. “Ta” on tegusõna “suudlemine” objekt ja seetõttu tuleb asesõna muuta selle objektiivseks vormiks tema. Isikulised asesõnad on “mina” esimese isiku jaoks, “sina” teise isiku jaoks ja “tema” kolmanda isiku jaoks. Mitmuse asesõnad on olemas iga juhtumi jaoks, näiteks “meie” esimese isiku jaoks, ja soo järgi eristuvad asesõnad on levinud paljudes maailma keeltes.

Kõigil ülaltoodud asesõnadel on oma objektiivne vorm, näiteks “meie” mitmuse esimeses isikus. Inglise keeles on objektiivne asesõna identne eessõna asesõna vorm. “Ta tantsis temaga.” Kuivõrd ta on eessõna objekt koos, peab see eessõna asesõna võtma objektiivse kuju. Lisaks isikulistele asesõnadele on üks unikaalne küsiv asesõna — kes —, millel on ka objektiivne vorm — keda.

Erinevalt inglise keelest on ka teisi keeli, millel on grammatilisest kasutusest olenevalt palju asesõnade vorme. See võib sisaldada eraldi vormi verbi otseseks objektiks või eessõna objektiks. Hispaania ja portugali keel on kaks näidet. Mõnedes keeltes, näiteks araabia keeles, kasutatakse käändelisi eessõnu, mis sisuliselt tõmbuvad kokku eessõna ja kombineerivad selle eessõnaga üheks liitsõnaks. Teistes keeltes võivad sama asesõna vormid olla isegi täiesti erinevad, kui see on mõne enamlevinud eessõna objekt, näiteks from, in ja with.