Konjunkt on tuletatud ladina prefiksist con-, mis tähendab “koos” ja juur -junct, mis tähendab “liituma”. Keeleteaduses või keeleteaduses on sidesõna sõna või fraas, mis seob kokku kaks või enam väljendit. Kõige tavalisemaid nimetatakse koordineerivateks sidesõnadeks, näiteks sõnad “ja” ja “või”. Levinud on ka määrsõnad ja määrsõnafraasid, mis seovad lause verbi või tegevuse selle eelneva või järgneva lausega. Neid saab liigitada kahe verbi vahelise suhte järgi.
Grammatika elemendina nimetatakse mõnda sidefunktsiooniga lihtsat sõna lihtsamalt sidesõnadeks; näited hõlmavad sõnu “ja”, “või” ja “nii”. Tavaliselt kasutatakse neid kahe kontrastse, kuid muidu võrdse kaaluga asja või väljendi kokku sidumiseks. Neid saab kasutada ka diskursusühendina, sidesõnana, mis seob kaks lauset kokku. Näide, kuigi see on haruldane ja mida paljud inimesed ei pea õigeks, on: „Minu lapse vastus täitis mind uhkusega. Ja [see] murdis mu südame.”
Funktsioonilt on sarnased lauseid ühendavad määrsõnad. Üks näide on: “Ma ei ütleks kunagi nii. Teiseks ei oska ma seda isegi hääldada. Seda tüüpi sidesõna nimetatakse laiemalt ka lisandsõnaks, mis tuleneb eesliitest ad-, mis tähendab “lähedal”. Tavaliselt on see asendatav sõna, mille puudumine ei pruugi lause tähendust muuta, kuid mille lisamine selgitab suhet. Sel juhul annab „teiseks” loendusliku, järjestikuse või hierarhilise kontrasti kahe idee vahel, mille juured on verbides „ütlema” ja „hääldama”.
On ka teisi konjunktiga loodud suhteid. Adverb “täiendavalt” on diskursuse lisand, samas kui eessõna “kokkuvõttes” on kokkuvõtlik ja “teisisõnu” on eelneva väljendi aposiit või ümbersõnastamine. Teistel suhetel on täpsemad juhised. Järelduskonjunkt “seega” on vältimatu, samas kui kontsessiivne sidesõna “sellegipoolest” on erandlik ja antiteetiline fraas “vastupidi” on eelneva väljendi eitus.
Mõned määrsõnad väljendavad ajalist suhet kahe lause vahel. Näited on “vahepeal” ja “ikka”. Sageli on neil eelnevate väljenditega lahutatud kvaliteet ja selle asemel ühendavad need järgneva väljendi diskursusesse. Selle näiteks on: “Ma vabandasin väga. Sellegipoolest tundis ta end vihasena.
On põhjus, miks paljud sidesõnad alustavad lauset ja on eraldatud komaga. Seoses kaks väljendit kokku, on need eraldiseisvad sõnad lause süntaksis, mis lisatakse väljendite vahele. Mõned keeled, näiteks vana saksa ja iiri keele jäänused, nõuavad, et konjunktmäärsõnaga kvalifitseeritud lause verbid peavad muutma oma ajavormi või verbilõpu. Kirjalikku ja kõnelist muutumist nimetatakse verbi subjunktiiviks ehk konjunktiiviks.