Metodisti teoloogia on suures osas 1700. aastate keskel Suurbritannia asutaja John Wesley piibliõpetused. Metodism sai alguse religioossete kirglike noorte meeste innukast klubist, kes õppis Inglismaal Oxfordi ülikoolis teoloogiat, eesotsas John Wesleyga. Pärast Jumala pattude andeksandmise ja Tema päästva armu kogemist kehtestas Wesley õpetuste standardid, mis hiljem moodustasid metodisti kiriku selgroo: arm, meeleparandus, usk, head teod inimkonnale ja evangeeliumi levitamise missioonid.
Metodistliku teoloogiahariduse jaoks on oluline usk kolmainu Jumalasse – Jumalasse, Jumala Pojasse Jeesusesse Kristusesse ja Pühasse Vaimu. Püha ja halastava olendina saatis Jumal oma Poja inimkonna pattude lepituseks. Jumal annab armulikult patusele inimkonnale soovi ja võime seda lepitust vastu võtta ning kogeda Tema rahu ja kohalolekut oma elus. John Wesley määratles lepituse, halastuse ja Jumala kohaloleku kui Jumala kolmainu armu – ennetava armu, õigustava armu ja pühitseva armu. Inimesed mõistavad, saavad ja kasvavad osaduses Jumala ja teistega Jumala armu ja Tema teenimata andide kaudu.
Meeleparandus on tegu või ümberpööramine, ühest asjast teise poole pöördumine. Metodistlikus teoloogias on meeleparandus see, mis toimub siis, kui inimene pöördub iseka eneseteostuse ja moraalse ebapiisavuse elult Jumalale pühendunud ja inimkonda teenivale elule, nagu Jumal temalt nõuab. Koos armuga on meeleparandus võtmeks sellele, mida metodistid nimetavad “uueks eluks Kristuses”. See õpetus peegeldab Uue Testamendi inimeste ja John Wesley enda tunnistusi. Selle asemel, et püüda teenida Jumala soosingut heade tegude või usulise andumusega, võtab tõeline meeleparandus vastu Jumala armu ja teeb häid tegusid, mis lähtuvad uuenenud südamest.
Metodistlikus teoloogias ulatub usu mõiste palju kaugemale vaimsest tõusust või teatud viisil mõtlemise vormist. Uue Testamendi paljudele õpetustele tuginedes kutsub usk Jumalasse tegutsema. Usuline andumus ja isiklik pühadus ei teeni Jumala armu, vaid pühendumus ja pühadus puhkevad inimeste elus Jumala armu sisemisest allikast. Metodism õpetab, et Jumala armust puudutatud inimene teenib loomulikult ühiskonda. John Wesley ja varajased metodistid teenisid tulihingeliselt oma kogukondi, jagades vaestele, kuulutades kadunutele, ehitades orbudekodusid ja säilitades isikliku pühaduse vormi, mis meeldis teistele.
Isegi 2011. aastal ei ole metodisti teoloogia oma alusdoktriinides pärast kiriku asutamist palju muutunud. Metodisti kirik järgib kindlalt iidset Apostli usutunnistust ja viitab Wesley paljudele jutlustele ja märkmetele. Aastal 1968 ühines metodisti kirik Evangeelse Ühendatud Vennastekogudusega, saades Ühinenud Metodisti Kirikuks. Kuigi muud tüüpi teoloogia erinevates kirikutes on sajandite jooksul radikaalselt muutunud, on suur osa metodisti teoloogiast jäänud puutumata. Kirik seisab traditsiooniliste tõekspidamistega, et abort, homoseksuaalsus, pornograafia, hasartmängud ja alkoholitarbimine ei sobi kokku pühakirja ja metodisti teoloogia põhimõtetega.