Kreeka mütoloogias on Daedalus üks kangelaste rühma, kuhu kuulub ka
Perseus, Theseus, Achilleus, Jason, Odysseus, Hercules ja Bellerophon. Ta oli Metioni nimelise ateenlase poeg ja Hephaistose järeltulija ning sarnaselt oma kuulsale esivanemale oli ta tuntud oma meisterlikkuse ja leiutiste poolest.
Daedalusele omistati mõned kõige fundamentaalsemad ja kaugeleulatuvamad leiutised, mis eales tehtud: kirves, saag, nööri kasutamine, ning ta aitas oluliselt kaasa laevaehituse mõistmisele tänu oma ülevaatele purjedest ja mastidest ning enamikust. tema kohta käivate lugude keskmes on tema oskused nendes valdkondades.
Näiteks ühes loos õpib ta oma vennapoega Talost, nutikat poissi, kes õhutas Daedalust niivõrd armukadedusele, et Daedalus tõukas ta Akropolise tipust alla – jumalad muutsid Talose kukkumise ajal nurmkanaks, mitte ei lubanud tal surra. — ja põgenes Kreetale. Ja just Kreeta ja selle kuningas Minosega seonduvalt leiab aset enamik tuntumaid Daedaluse lugusid.
Kreeta kuninganna Pasiphae oli armunud härjasse, mille oli andnud jumal Poseidon. Daedalus tegi elutruu lehma, millesse kuninganna sai end peita, et olla koos ülejäänud karja ja pulliga väljas. Kui Pasiphae pärast seda seiklust sünnitas Minotauruse – pooleldi härja ja pooleldi inimese –, ehitas Daedalus labürindi, et olendit avalikkuse eest varjata.
Kuningas Minos laskis labürinti vangistada Daedalose ja Ikarose – kangelase poja ja ühe kuninga orjadest. Ja just selles olukorras leiutas Daedalus endale ja oma pojale tiivad, et nad saaksid tema ehitatud vanglast minema lennata. Tiivad tehti sulgedest ja vahast ning kui Ikarus trotsis oma isa hoiatust mitte päikesele liiga lähedale lennata, läksid tema tiivad laiali ning ta kukkus merre ja uppus. Seda hetke kajastavad mitmed kuulsad kunstiteosed, sealhulgas Charles Paul Landoni maalid Daedalus ja Icarus ning Pieter Brueghel vanema maastik Ikarose langemisega ja WH Audeni luuletus Musée des Beaux-Arts.
Pärast Icarose surma lendas Daedalus edasi Sitsiiliasse, kus kuningas Cocalus võttis ta õukonda vastu. Kuid Minos, kuuldes tema asukohast, järgnes talle Sitsiiliasse, et leida ja tappa. Selleks korraldas ta võistluse, mille oli kindel, et ainult Daedalus suudab võita. Minos esitas laiemale avalikkusele väljakutse lasta linane niit läbi tritoni kesta ja ootas, kuni kangelane sööda juurde tõuseb ja oma asukoha paljastab.
Kuningas, nimetamata Daedalust, ütles kuningale, et ta teab meest, kes võiks selle ülesandega hakkama saada, ja viis kesta Daedalusele. Kangelane tegi kesta otsa väikese augu, sidus sipelga külge kõige peenema ja õrnema niidi ja asetas sipelga auku, asetades kaugemasse otsa meepeibutise. Sipelgas tegi tee läbi spiraalikujulise kambri, et jõuda maiuse juurde, mille peale Daedalus sidus väga peene niidi otsa linase niidi ja tõmbas seda õrnalt, nii et linane niit tõmmati läbi kestagi.
Cocalus õnnitles teda ja kiirustas auhinda nõudma ning oli üllatunud, et Daedalus alistuks nõudega. Tema tütred polnud vähem ärritunud ja hoiatasid kangelast, kes tegi kavala plaani. Paleevanni lakke kanali paigaldades leidis ta, et kui Minos seal suples, ujutas ta ootamatult üle keeva veega, mis tappis. Kuninga surnukeha saadeti tagasi Kreetale koos jutuga tema juhuslikust surmast ja Daedalus oli vaba.