Keeletermin “cataphora” kirjeldab lausestruktuuri või fraasi vormi, milles asesõna või muu viide eelneb asjale, millele see viitab. Keeleteaduses öeldakse, et see väljend “kaasviitab” hilisemale väljendile. See võib viidata ühele lausele või lausete seeriale. Cataphora on inglise keeles mõõdukalt levinud, kuigi see on vastupidine normaalsele struktuurile, mida nimetatakse anaforaks.
Anaforas tuleb asesõna või muu viide nimisõna järele. Näiteks lause “niipea kui Jane koju jõudis, läks ta magama” on näide anaforast. Asesõna (“ta”) esineb pärast eelsõna (“Jane”), andes lugejale teada, et Jane on lause subjekt, enne kui hakatakse teda hiljem nimetama “ta”. Anaforas sisalduvat asesõna nimetatakse anafooriks ja see kasutus kandub üle katafooriks.
Seevastu katafooris on viitejärjekord vastupidine. Mõelge lausele “niipea, kui ta koju jõudis, läks Jane magama.” Sel juhul esineb asesõna (“ta”) enne referenti (“Jane”). Asesõna esineb seega enne, kui lauses on viidet selle kohta, millele see võib viidata. Näib, et see lauseehitus peaks tekitama segadust, jättes lugeja mõtlema, kes “ta” on, kuid tegelikult on katafoor ingliskeelsetes lausetes nii tavaline, et lugeja teab jätkata, et leida subjekti identiteet.
Lause “niipea, kui ta koju jõudis, läks Jane magama” on näide rangest katafoorist, kuna selles kasutatakse eelkäijale viitamiseks asesõna. Mitteranged katafoorid kasutavad sama struktuuri, kuid asesõna asemel nimisõna või nimisõnafraasiga nagu anafoor. Näiteks lause “Pärast pikka otsimist osutus süüdlaseks Charlie” puhul on anafoor asesõna nagu “tema” asemel “süüdlane”.
Kirjanduses aitab seda tüüpi lauseehitus sageli pingeid tekitada. Autor võib soovida viidata isikule või asjale anonüümselt, et meelitada lugejat lugemist jätkama. Reklaam, millel on kirjas “See on metsik! See on imeline! See on imelik! See on neljas iga-aastane Halloweeni spooktacular! või sarnane kasutab katafoorat, et tekitada lugejas meeldivat pingetunnet, pannes teda mõtlema, mis see võib olla nii metsik, imeline ja veider.