Mis on lahtine lause?

Lahtine lause on ingliskeelne grammatikatermin, mis viitab lausele, mis sisaldab põhilauset, millele järgneb üks või mitu kõrvallauset. Alamklauslid võivad põhilauset otseselt muuta või lisada täiendavaid üksikasju, mis laiendavad selle tähendust ja eesmärki. Kirjutajad ja kõnelejad saavad kasutada lahtist lauset, et murda lihtlause põhilise subjekti-verbi vormingu lihtsus. Lahtised laused on seotud, kuid erinevad mõnevõrra perioodilistest lausetest, mille kõrvallaused katkestavad lause põhitõuke.

Parimad kirjanikud suudavad hoida lugejates huvi, muutes oma stiili kogu oma proosas. Nad saavad seda teha oma kasutatava keele või sisu tooniga või kasutada erinevaid grammatilisi tehnikaid, et hoida lugejaid pidevalt üllatunud ja kaasatud. Üks tõhus viis selleks on neile saadaolevate lausestruktuuride muutmine. Üks kirjanike käsutuses olevaid võtteid on lahtine lause, mis võtab põhilise subjekti-verbi konstruktsiooni ja ehitab selle peale kihid.

Oluline on mõista, et lahtisel lausel on alati alguses mõni põhilause, mis võib lausena iseseisvalt püsida. Näiteks võib ühe sellise lause põhisuund olla “Linnud lendasid minema”. Selle lause lihtsuse laiendamiseks võib kirjanik lisada: “Linnud lendasid minema, kuna nad teadsid, et talv on kiiresti lähenemas.” Kirjanik võiks siis minna veelgi kaugemale, öeldes: “Linnud lendasid minema, kuna nad teadsid, et talv on kiiresti lähenemas ja ähvardas nende peened suled külmutada.”

Nagu see näide näitab, võib lahtine lause lisada lause alguses olevale põhiideele palju üksikasju. Seevastu perioodiline lause lisab ka üksikasju, kuid teeb seda selle põhiidee voolu katkestades. Eelmise näite muutmine perioodiliseks lauseks võib anda tulemuseks järgmise: “Linnud, teades, et talv on kiiresti lähenemas, ähvardasid oma peened suled ära külmutada, lendasid minema.”

Lõdva lause ja perioodilise lause vahelise väikese erinevuse ärakasutamine võib anda kirjutajale mitu võimalust keerulistele lausetele lähenemiseks. Lahtistel lausetel võib olla võimas mõju, kuna põhiideele kuhjatakse üha rohkem fraase, mis võimaldavad kirjanikul oma mõtted tõsiselt mõista. Seevastu perioodiline lause võib hoida lugeja põnevuses, hoides peamise mõtte lõpetamise mitme fraasi jaoks eemal, enne kui see lõpuks mõjuva järelduseni jõuab.