Accessi arendamise valdkond on mitmekülgne oskus, mida nõuavad nii suured veebisaidid kui ka juriidilised, teleturunduse, tervishoiu ja finantsettevõtted. Accessi andmebaasid nõuavad kõrgetasemelist kogemust nii andmebaaside kodeerimisel kui ka kujundamisel ning enamik ettevõtteid nõuab, et taotlejatel oleks Accessi spetsiifiline kraad või koolitustunnistus. Accessi arendajaks saamiseks on vaja palju tööd ja kõrgeid arvutioskusi. Võimalikud arendajad saavad oma töövõimalusi parandada, leides niši, millele spetsialiseeruda.
Accessi arendajaks saamiseks püüab enamik inimesi leida niši ja sellega sobituda. See nišš aitab arendajal teada, kuidas end esitleda, ja arendaja saab oma koolitust selle niši poole kallutada. Nišš sõltub tavaliselt ärimudelist, näiteks veebipõhistest andmebaasidest, juriidilistest ettevõtetest või finantspiirkonnast. Kuigi igaüks vajab sarnaseid oskusi, on töö iga niši jaoks väga erinev. Üldkoolitus võib aidata arendajakarjääri alustamisel, kuid nišši sobitumisest on enamasti abi.
Accessi arendajaks saamiseks kehtivad ranged haridusnõuded ja selle hariduse tõend võib olla kas kolledžikraad või koolitustunnistus. Kõrgkooli poolelt tuleb kasuks kahe-neljaaastane kraad informaatikas, ärijuhtimises või muul sarnasel erialal. Alates 2011. aastast pakub Microsoft, nagu ka paljud teised asutused, Accessi koolitusi. Ka veebipõhised koolitused võivad olla tõhusad seni, kuni nad õpetavad täiustatud protseduure, mitte ainult põhitõdesid.
Mõned ettevõtted võivad haridusnõuetest loobuda, kui taotlejal on juurdepääsu arendamise alal piisav kogemus. Seda saab raamatuid lugedes ja kodus andmebaasidega töötades või sõpru andmebaasiprojektides aidates. Sel juhul võib ettevõte taotleda sobivustesti, et veenduda, et taotleja on ametikoha jaoks piisavalt teadlik.
Lisaks kogemustele ja koolitusele peavad taotlejal olema ka ekspertoskused, et saada Accessi arendajaks. Arendaja peab teadma, kuidas koostada loogilist programmeerimist ja andmebaasi füüsilist kujundust ning kuidas andmebaasiga töötada ja seda töödelda, kui see on loodud. Samuti peab arendaja saama teavet lisada ja muuta, et andmebaas oleks ettevõtte jaoks ajakohane. Probleemide (nt vead või vale programmeerimine) parandamine on vajalik ka siis, kui andmebaasiga peaks kunagi probleeme ilmnema. Vastasel juhul on arendaja sellistes olukordades kasutu ja äri kannatab andmebaasi maasoleku tõttu.