Maailma kirjaoskuse määr on riigiti ja sõna “kirjaoskus” määratluse järgi väga erinev. Kirjaoskuse universaalset määratlust ei ole, kuid kõige levinum on lugemis- ja kirjutamisoskus teatud vanuses. ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) hinnangul sellest määratlusest enam ei piisa. See peaks tähendama ka oskust suhelda, mõista, arvutada ning kasutada igapäevaelus leiduvaid trükitud ja kirjalikke materjale. See hõlmab ka üksikisikute võimet saavutada eesmärke ja saavutada oma potentsiaal, arendades oma teadmisi ja osaledes täielikult ühiskonnaelus.
Maailma kirjaoskuse määrade aruandlusega on raskusi, kuna statistika esitatakse ise ja seda ei kontrolli objektiivne autoriteet. 2011. aasta seisuga võib kogu maailmas leida peaaegu 800 miljonit kirjaoskamatut täiskasvanut sellistes riikides nagu Bangladesh, Hiina, Etioopia, India ja Egiptus. Neist kaks kolmandikku on naised. Madalaim kirjaoskuse määr on araabia riikides, Lõuna- ja Lääne-Aasias ning Sahara-taguses Aafrikas. Nendes piirkondades on pooled naistest ja kolmandik meestest kirjaoskamatud.
Paljudes rikkamates piirkondades, sealhulgas Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Australaasias, kirjaoskuse statistikat enam ei koguta, kuna kirjaoskust peetakse enesestmõistetavaks ja eeldatakse, et statistika on 95% ja rohkem. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) statistika kohaselt on maailmas neli miljardit kirjaoskajat. See tähendab, et peaaegu igal viiendal inimesel puudub kirjaoskus. Ligi 35 riigis on kirjaoskuse määr alla 50%.
Maailma kirjaoskust peetakse oluliseks vahendiks võitluses vaesuse ja sotsiaalse diskrimineerimisega. On leitud, et madal kirjaoskuse tase mõjutab riigi majandusarengut. 2000. aastal inspireeris eesmärk muuta maailma kirjaoskajaks erinevaid valitsusi tegema koostööd ÜROga, et töötada kõigi jaoks mõeldud hariduse nimel ja seada arengueesmärke. See kuulutas kümnendi pühendatud kirjaoskusele ja haridusele pideva arengu nimel.
Igal aastal on ülemaailmne kirjaoskus erilise tähtsusega rahvusvahelisel kirjaoskuse päeval, mille UNESCO võttis vastu 1965. aastal. Igal 8. septembril keskendutakse sellele, kuidas leida viis, kuidas tuua kirjaoskus nendeni, kellel sellest veel puudu jääb. Üks näide seda tüüpi algatustest, mis on muutnud, on Global Literacy Project, millel on programmid Aafrikas, Indias ja Kariibi mere piirkonnas. Raamatute kinkimine nende piirkondade koolidele tähendab, et lastel on parem juurdepääs teabele ja materjalidele. 2011. aasta seisuga on paljud riigid teinud edusamme ning maailma kirjaoskuse määr on 50 aastaga paranenud 30%.