Tšehhovi relv on kirjanduslik tehnika, mille puhul tuleb kunagi hiljem kasutada mis tahes objekti, millel on loo sees eriline tähendus. Tehnika pärineb Anton Tšehhovilt, kes selgitas, et etenduse esimeses vaatuses seinale riputatud püstolit tuleks kunagi hiljem loos kasutada. Kui relva ei kasutata, pole sellel mingit eesmärki ja see on lihtsalt tähelepanu kõrvalejuhtimine – välja arvatud juhul, kui see on mõeldud punase heeringasena. Tšehhovi relva jaoks on ideaalne olukord, kus objekt märgitakse ära, kuid algul see osaliselt ununeb, ja muutub seejärel oluliseks hiljem loos.
Suurim väärarusaam Tšehhovi relva kohta on see, et see võrdub ettenägemisega. Eelvarjumine on koht, kus kirjanik jätab narratiivi tulevaste sündmuste kohta vähe vihjeid, mis on pärast sündmuse teadasaamist selgemini mõistetavad. Tšehhovi relv on rohkem seotud kõrvalise teabe ja kirjelduste eemaldamisega kui lugejale vihjete kihistamisega. Kui esimeses vaatuses kirjeldatakse laetud relva ja seda pole kunagi tulistatud, pole relva üldse vaja kirjeldada, sest see ei oma tähtsust.
Teine oluline punkt on see, et Tšehhovi relv ei ole konkreetselt seotud relvadega. Selle asemel on see tehnika seotud mis tahes objektiga loos, millele omistatakse eriline tähendus, nii et publik eeldab, et see täidab mõnda funktsiooni. Näiteks võib tegelane avastada loo varakult ketilt võtme ja hiljem avastada, et see avab ukse unustatud aardele. Viidatud relv on vaid kujundlik, viidates objektile, mis on tähendusega “laetud”. Publik oleks arusaadavalt pettunud, kui näite võtmele enam kunagi ei viidataks või see oleks kasutu.
Punased räimed on süžeed, mida võib seostada Tšehhovi relvaga. Sarnaselt “laetud relvaga” tutvustatakse punast heeringast ja sellele omistatakse loo alguses teatud tähendus. See sunnib lugejat eeldama, et sellel on hiljem tähtsust, kuid tegelikult toimib see ainult kõrvalepõikena. Punased räimed on mõnes mõttes Tšehhovi relva vastandid, olles midagi, millele on antud tähendus, mis pole otseselt oluline. Punase heeringa tõeline tähtsus seisneb selles, et see tõmbab publiku tähelepanu loo tõelisest süžeest kõrvale ja täidab seetõttu mõnes mõttes eesmärki.