Feministlik sotsioloogia tekkis 1960. ja 1970. aastatel teise laine feminismi osana. Selle eesmärgid hõlmavad meeste domineeritud sotsioloogilise töö ebaõigluse paljastamist ja tajutavate sooliste erinevuste algpõhjuste uurimist. Metodoloogiliselt kipuvad feministlikud sotsioloogilised uuringud olema pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed.
Üks peamisi eeldusi, mille aluseks on peavoolu sotsioloogia – või “malestream” sotsioloogia, nagu feministid seda mõnikord nimetavad – on see, et inimeste väärtused ja tegevused on suuresti määratud nende rolliga sotsiaalsetes struktuurides. Feministlikud sotsioloogid on seda laiendanud väitega, et sotsioloogia valdkond ise on suuresti meeste domineeritud sotsiaalsete struktuuride tulemus. Nad väidavad, et sotsioloogid on kaldunud uurima ainult mehi ja püüdnud seejärel ebaõiglaselt üldistada oma järeldusi kogu inimkonna kohta.
Feministlik sotsioloogia püüab korrigeerida naiste probleemide järelevalvet teistes sotsioloogilistes uuringutes. Üks selle peamisi uurimisvaldkondi on see, kuidas ühiskond kujundab soolisi erinevusi. Teadlased võivad erineda selles, kas nad usuvad, et need erinevused on oma olemuselt ebaõiglase süsteemi tulemus, kuid nende olemasolu on vaieldamatu.
Näiteks on hästi tõestatud, et mehi mõistetakse vägivaldsete kuritegude eest rohkem süüdi kui naisi. Naised lähevad statistiliselt tõenäolisemalt humanitaarteadustele kui teadusvaldkondadele. Feministlik sotsioloogia püüab välja selgitada, millised sotsioloogilised struktuurid põhjustavad neid erinevusi meeste ja naiste vahel.
Peavoolu ehk meessoost sotsioloogia kipub kasutama kvantitatiivset uurimismeetodit, mis püüab olla objektiivne. Paljud feministlikud sotsioloogid väidavad aga, et katsed inimkogemust objektiviseerida tegelikult eitab ja muudab selle kogemuse kehtetuks, mille tulemuseks on patriarhaalsed ja etnotsentrilised teadmiste kogumid. Sel põhjusel kipub feministlik sotsioloogia kasutama pigem kvalitatiivseid ja kirjeldavaid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Feministlikud teadlased võivad püüda arendada egalitaarset vastastikku kasulikku suhet oma uuritavatega. Nende artiklid sisaldavad lisaks faktiväidetele sageli pikki isiklikke mõtisklusi nende töö olemuse kohta.
Mõnes mõttes püüab feministlik sotsioloogia sotsioloogia eesmärke uuesti määratleda. Paljud sotsioloogid käsitlevad oma distsipliini kui teadust, mille ülesanne on uurida ja kirjeldada sotsioloogilisi reaalsusi. Feministlikud sotsioloogid seevastu näevad oma töös sageli mitte ainult kirjeldamist, vaid ka täiustamist. Nad võivad püüda avastada sotsioloogiliste põhjuste selgesõnalise eesmärgiga õõnestada ebaõiglust.