Liitlause kirjutamisel – see tähendab lauset, mis koosneb rohkem kui ühest sõltumatust lausendist –, tuleb need kaks võrdse tähtsusega lauset omavahel kuidagi ühendada, et lugeja teaks, et need kaks ideed on omavahel seotud. Koordineerivad sidesõnad aitavad seda ülesannet täita; inglise keeles on seitse koordineerivat sidesõna: for, and, nor, but, or, yet, ja nii.
Mnemooniline seade nende koordineerivate sidesõnade meeldejätmiseks tuleneb iga sõna esitähe võtmisest, et jõuda sõna FANBOYS. Kõik need koordineerivad sidesõnad täidavad sama ülesannet – ühendavad liitlauseid –, kuid iga koordineeriv side lisab lausele erineva tähenduse.
Koordineerivad sidesõnad esinevad enamasti liitlause keskel ja enamasti on nende ees mingi kirjavahemärk – enamasti koma, kuid mitte ainult. Siin on näide sidesõnade koordineerimisest lausete keskel:
Tommy läks poodi ja naastes tegi õhtusöögi.
Sel juhul teeb Tommy kaks erinevat toimingut, mis mõlemad on võrdse tähtsusega. Seetõttu viitab koordineeriv side “ja” lugejale, et kaks lauset – “Tommy läks poodi” ja “tagasteldes tegi õhtusöögi” – on võrdse tähtsusega ja loogiliselt seotud.
Siin on veel üks näide:
Tommy läks poodi, kuid ta unustas piima ostma.
Sel juhul sõna. :but” toimib koordineeriva sidesõnana, mis näitab, et kaks sõltumatut klauslit on üksteisega seotud; sel juhul viitab teine klausel tuginemisele esimesele klauslile. “Aga” tähistab tavaliselt mingisugust erandit esimesest klauslist.
Veel üks näide, mis demonstreerib koordineerivate sidesõnade kasutamist:
Maria tahtis endiselt Tommyga tantsida, kuid ta ei suutnud koguda julgust, et teda paluda.
Sel juhul on teine lause esimesega otseselt seotud, kuid koordineeriv sidesõna – “veel” – viitab sellele, et esimeses lauses on rohkem sügavust. Seda sügavust kvalifitseeritakse teise klausliga. Üldjuhul viitab sidesõna “veel” kahele ideele, mis on loogiliselt seotud, kuid millegipärast vastandlikud.
Üks viimane näide:
Tommyl ei olnud ühtegi raamatut, mistõttu ta otsustas raamaturiiuleid üles panna.
Sel juhul näitab koordineeriv sidesõna “nii”, et teine lause on esimese tagajärg. Tommyl ei ole ühtegi raamatut, seega ei vaja ta raamaturiiuleid. Raamaturiiulite puudumine on tema raamatute puudumise tagajärg.