Teadmatuse eksitus on argument, mille eesmärk on toetada või diskrediteerida ideed, mis põhineb asjaolul, et puuduvad tõendid vastupidise kohta. Keegi võib näiteks väita, et kuna puuduvad tõendid selle kohta, et fakt X on vale, peab fakt X seega tõene olema. Sarnase argumendi võib esitada ka teises loogilises suunas ja keegi võib väita, et kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid fakti Y tõesust, peab fakt Y seetõttu olema vale. Seda tüüpi või argumendi esitamisel ei teki aga alati teadmatuse ekslikkust, kuna mõnel juhul peab argumendi põhjendatuse tagamiseks olema täidetud tõendamiskohustus.
Teadmatuse ekslikkus, mida nimetatakse ka argumendiks teadmatusest või apellatsiooniks teadmatusele, võib esineda mitmel erineval kujul, kuid tugineb alati argumendi või idee toetamiseks tõendite puudumisele. Üks levinumaid argumente, mis seda eksitust kasutades esitatakse, on see, et kui pole tõendeid selle kohta, et miski pole tõsi, siis peab see tõsi olema. Teadmatuse ekslikkust kasutatakse sageli sellise seisukoha vastu vaidlemiseks nagu “kuna te ei saa tõestada, et tulnukaid teistes maailmades ei eksisteeri, siis nad on olemas”.
Seda sama tüüpi teadmatuse ekslikkust saab aga kasutada argumendi teisel poolel, kinnitamaks, et miski pole tõsi lihtsalt sellepärast, et seda pole tõestatud. Keegi võib väita, et “kuna te ei saa tõestada, et tulnukad on teiste sõnadega olemas, siis ei tohi neid eksisteerida.” Paljude argumentide puhul, nagu see, saab probleemi mõlema poole toetamiseks kasutada sama ekslikkust. Seda tüüpi teadmatuse eksitus toimib ka kas-või eksimuse erivormina, kuna see toimib eeldusel, et ainult kaks tingimust võivad olla täpsed – kas see on tõsi või mitte.
Loogikavigu uurival ja kaalutleval inimesel on oluline meeles pidada, et mitte kõik sedalaadi väited ei ole teadmatuse eksitus. Näiteks USA seadustes lasub tõendamiskohustus prokuratuuril ja on loomulik eeldus, et kui ta ei suuda esitada piisavaid süütõendeid, siis ei ole ka kostja süüdi. Võõrad või ebaloogilised väited peavad tavaliselt olema hästi põhjendatud või tõestatud, vastasel juhul lükkavad inimesed need tõenäoliselt sama arutlusmeetodi alusel tagasi.
Paljud inimesed tegutsevad “suletud maailma eeldusel”, mille puhul teavet, mis näitab, mida teada, saab kasutada teadmata diskrediteerimiseks või ignoreerimiseks. Näidake näiteks filmide näitamise aegu, millal filme esitatakse, ja võib teha loogilise oletuse, et nimetamata ajad on need, millal neid ei esitata. See ei ole teadmatuse eksitus, vaid lihtsalt vahend, mille abil saab teatud asjaoludel teavet mõistlikult järeldada.