“Hush-hush” on ingliskeelne idioom, mida kasutatakse tavaliselt siis, kui keegi soovib hoida mõnda teavet konfidentsiaalsena. Sellist teavet hoitakse tavaliselt ainult kahe inimese või kõige rohkem väikese inimrühma vahel. Seda fraasi kasutatakse tavaliselt siis, kui keegi käsib teisel inimesel midagi vaikselt hoida, mis tähendab, et teine inimene ei tohiks seda eset kellelegi teisele, kellega ta kokku puutub, edastada. Fraas saab oma jõu sellest, et sõna “vaikima”, mis tähendab vaikimist, öeldakse kaks korda, rõhutades diskreetsuse ja vaikimise vajadust.
Mõnikord kalduvad inimesed kasutama rangelt sõnasõnalist keelt. Võib juhtuda, et nad kasutavad sõnu ja fraase, mis tegelikult tähendavad midagi hoopis teistsugust kui sõnade sõnasõnaline määratlus või väljendite tähendus nende algul. Neid sõnu ja väljendeid tuntakse idioomidena; nad saavad oma tähenduse viisidest, kuidas inimesed neid teatud kultuuris kasutavad ja mõistavad. Üks populaarne idioom, mis viitab vaikimise vajadusele, on fraas “vaik-vaik”.
Kui keegi kasutab seda fraasi, viitab ta sellele, et teatud teavet hoitakse sihilikult salajas. Põhjuseks võib olla see, et teave võib teistele inimestele kahjustada, või see, et keegi hoiab kellegi teise jaoks üllatuse varuks. Igal juhul annab see edasi soovi, et keegi ei räägiks infot kellelegi, kes pole saanud eelnevat nõusolekut selle kuulamiseks. Mõelge näiteks lausele: “Ma tõesti tahtsin seda pidu vaikselt hoida, kuid tundub, et nüüd teavad kõik sellest.”
On tavaline, et inimene kasutab seda fraasi otse selleks, et öelda kellelegi teisele, et ta ei levitaks teavet. Seda tüüpi fraasi kasutamine on rohkem nagu käsk kellelegi teisele midagi vaikida. Näiteks võib keegi öelda: “Ma tõesti vajan, et te vaikiksite, muidu võin sattuda hätta.”
See on näide idioomist, mis saab oma tähenduse sõnade sõnastusviisist. Öeldes “vaiki-vaik”, kahekordistab kõneleja sõna rõhuasetust, et näidata selle tähtsust. Selle tulemusena on kõik, mis viisil on kirjeldatud, iga hinna eest soovimatute kõrvade eest kaitsmiseks.