Lõputöö väide on iga essee peamine argument. Tavaliselt on see üks lause ja see on paigutatud kuhugi töö esimesse lõiku; levinumad kohad väitekirja panekuks on kas esimese lõigu alguses või lõpus, et lugeja teaks kohe, mida kirjanik esseega demonstreerida või tõestada püüab. Tugeva lõputöö kirjutamiseks peab kirjutaja enne pliiatsi paberile panemist otsustama, milline on tema seisukoht.
Tihti on abi sellest, kui kirjutate kõigepealt lõputöö, enne kui asute ülejäänud paberile süvenema. Kirjanik peaks otsustama, kuidas ta teatud küsimuse või teema suhtes tunneb, ja seejärel panema kirja mõned põhipunktid nende tunnete kohta. Eesmärk on need mõtted ja tunded ühte lausesse kokku võtta, et anda lugejale selge arusaam sellest, mida kirjanik kavatseb essees tõestada või visandada. Kirjanik peab võitma lugeja usalduse ja kinnitama oma autoriteeti kõnealuses küsimuses, seega tuleks vältida selliseid väiteid nagu “ma arvan” või “ma usun”, eelistades või kindlamaid väiteid. Hea põhivorm lõputöö kirjutamiseks oleks:
(Teema) eksisteerib sel viisil, sest (põhjus).
Lõputöö väite osa “sest” on oluline, kuna see toetab koheselt kirjutaja väidet, mis näitab, et kirjutaja on argumendi selgelt läbi mõelnud. Argumenti saab seejärel selgitada järgmistes lõikudes, mida nimetatakse toetavateks lõikudeks, kuna need toetavad väitekirja. Lõputöö peaks olema selge, lühike ja võimaluse korral faktipõhine. Konkreetsed näited tuleks tuua kirjaniku tehtud uurimistöö põhjal.
Kui näiteks teemaküsimus on “Milline söök on teile parem: hommikusöök või lõunasöök?”, siis võiks kirjutaja kirjutada lõputöö järgmiselt:
Hea väitekiri: “Hommikusöök on parem eine, sest see annab kehale pärast pikka und ja valmistab ette päeva varajasteks pingeteks.”
Nõrk väitekiri: “Ma arvan, et hommikusöök on parem kui lõunasöök.”
Teine näide ei anna konkreetseid põhjuseid, miks hommikusöök on parem kui lõunasöök; see on lihtsalt arvamus, mis ei anna lugejale vihjeid selle kohta, kuidas kirjanik kavatseb seda väidet tõestada. Ühe tõestusnäite lisamine väitekirjasse aitab kirjaniku autoriteedina kindlaks teha. Teine väide sisaldab ka “ma arvan”, mis ei anna enesekindlust ega kindlat otsust.