Lühiesseede kirjutamisel on eesmärk anda edasi kindel mõttevool lühidalt. Seda saab hõlbustada mitmete professionaalsete kirjanike jaoks levinud kirjutamisnippide ja -nippide kasutamine. Ajurünnaku, kontuuride ja umbkaudsete mustandite kasutamine võib olla väga kasulik kirjanikule, kes püüab luua kooli või ettevõtte jaoks lühikesi esseesid.
Ajurünnak on tehnika, mida kirjanikud kasutavad oma mõtete kogumiseks. Protsess hõlmab mõne peamise märksõna või mõtte üleskirjutamist ja seejärel nende kesksete punktide variatsioonide väljamõtlemist. Näiteks kui kirjutataks lühiesseed põhiteemal koertest, võiks ajurünnak tuua välja koerakasvatuse alapunktid, koerad kirjanduses, koerte hooldamine ja toitmine või kutsika ostmise. Ajurünnaku eesmärk on luua atmosfäär, kus kirjutaja meel on keskendunud teemale ja anda teemale põhjalik selgitus, tagades, et olulised alapunktid ei jääks märkamata.
Pärast ajurünnaku seanssi kirjeldavad paljud professionaalsed kirjanikud oma kirjutist. See protsess on võrdselt kasulik neile, kes kirjutavad lühikesi esseesid. Konspekt on põhimõtteliselt ruudustikukujuline pilt sellest, mida valminud essee sisaldab. Luues ajurünnaku käigus avastatud punktidest põhiteema ja mitme alateema, saab kirjanik kõik need mõtted loogilisse järjekorda seada.
Neile, kes kirjutavad lühikesi esseesid, võib olla kasulik muuta iga alateema eraldi lõiguks või eraldi jaotiseks koos alampealkirjadega. Lühikeste esseede puhul võib iga alateema jaoks ühe või kahe lause kirjutamine aidata säilitada liikumise sujuvat liikumist. See hoiab lugejal tundmast, et teda põrgataks põhiteema erinevates osades edasi-tagasi.
Kui kontuur on valmis, monteeritakse kokku töötlemata süvis. Lühikesi esseesid kirjutavate inimeste jaoks hõlmab umbkaudne mustand vaid konspekti täpsustamist, et lisada põhiteema ja alateemade kohta asjakohane teave. Sõltuvalt lühikese essee soovitud pikkusest võib umbkaudne mustandi kirjutamise protsess hõlmata ainult sissejuhatavat lõiku, mõnda lauset iga alateema kohta ja lõpuargumenti.
Seejärel lihvitakse ja viimistletakse umbkaudne mustand, et kõrvaldada õigekirja- ja grammatikavead ning tagada, et sõnastus sobiks soovitud lugeja jaoks. Seda protsessi nimetatakse lõpliku mustandi kirjutamiseks. Mõned professionaalsed kirjanikud soovitavad pärast kirjutamisprotsessi seda osa teha paus ja tulla hiljem tagasi, et esseed korrektuuri lugeda, et veenduda, et sõnastus kõlab ikka õigesti. Teise võimalusena võib kirjutaja lasta mõnel teisel isikul pabereid korrektuuri lugeda, et aidata leida õigekirja- ja grammatikavigu, mis tal võib-olla kahe silma vahele jäid.