Mõistel “Jumala tegu” on kaks erinevat tähendust: religioosne ja juriidiline. Religioosses mõttes on Jumala tegu midagi, mille on loonud või läbi viinud Jumal, mille klassikaline näide on tahvel, millele Jumal on kirjutanud 10 käsku. Juriidilises mõttes on Jumala tegu loomulik sündmus, mida poleks saanud ennustada, kontrollida ega ära hoida, näiteks maavärin, mis hävitab silla. Isegi ilmalikes ühiskondades sisaldavad lepingud sageli Jumala teo klauslit.
Erinevad maailma religioonid on arutlenud Jumala tegude üle sajandeid. Paljud ühiskonnad uskusid ajalooliselt, et Jumalal või jumalatel on tavaliste inimeste elus intiimne roll ja jumaluse tegevus on vastutav kõige eest alates rasedusest kuni katastroofiliste tormideni. Paljudes kultuurides kujunesid välja ka uskumused kõrgete jõudude kummardamise kohta, et vaigistada oma viha ja paluda Jumala kasulikke tegusid, nagu hea saak.
13. sajandiks piirdusid arutelud jumalategude üle peamiselt kristliku religiooniga, kusjuures religioossed tekstid uurisid seda mõistet üsna ulatuslikult. 19. sajandil hakkas selle mõiste juriidiline tähendus ilmnema, algselt lepingutes, mis sisaldasid klauslit, mis käsitleb “jumala tegusid”, et hõlmata kõiki aluseid juhuks, kui juhtub veider õnnetus või juhuslik sündmus.
Tänapäeval sisaldub jumalateo mõiste paljude lepingute õiguskeelde. Kindlustuspoliisid, laenud ja muud juriidilised lepingud sisaldavad sageli arutelu selle üle, kas Jumala teod on kaetud või mitte, ning Jumala tegusid käsitletakse ka kohtusaalides. Näiteks kui majaelanikud kaebavad omaniku vastu loodusõnnetuse käigus tekitatud kahju tõttu, ei saa omanikku lugeda vastutavaks, kui ta suudab tõendada, et kahju põhjustasid asjaolud, mida ei saanud kontrollida, näiteks nagu nt. üleujutusvesi, mis täitis kodu.
Jumala tegu võib olla valgustusest põhjustatud tulekahju, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse või muu sarnane kataklüsmiline sündmus. Selleks, et midagi saaks pidada Jumala teoks, tuleb esitada tõend, et selle leevendamiseks või muutmiseks poleks saanud midagi ette võtta. Kui kulutulekahju põletab näiteks maja, võib see olla jumala tegu, kuid koduomanikku võidakse tõstatada ka hooletussüüdistusega, kui ta ei järgi tuleohutuse seadusi.