Protsessi teoloogia või protsessi teismi, on filosoofia arenenud esmalt Alfred North Whitehead on 20. sajandi alguses ja hiljem Charles Hartshorne. Nende inimeste põhiuskumus on, et jumalikku olendit mõjutavad ajalised protsessid. Selle teooria kohaselt on Jumal muutlik ja seetõttu peavad muutuma ka meie teadmised Jumalast. Lisaks on Jumala enda teadmised piiratud ja ta hindab ainult seda, mis tulevikus juhtub.
Ajutised protsessid on toimingud, mille lõpuleviimine võtab aega. Näiteks peetakse lille kasvamist seemnest ajalikseks protsessiks. Protsessiteoloogias mõjutavad need ajalised protsessid jumalikku olendit. Pealegi pole jumal kõiketeadja ega tea istutamise ajal, kas lill õitseb või jääb taim ellu.
Iga ajaliku protsessi toimumisel õpib Jumal sellest. Seetõttu muutub ta alati. Paljud traditsioonilised juudid ja kristlased ei nõustu protsessiteoloogidega selliste piiblisalmide tõttu nagu Malakia 3:6 ja Heebrealastele 13:8, mis väidavad, et Jumal ei muutu.
Protsessiteoloogia kohaselt ammutavad Jumal ja inimkond mõlemad samast loovuse allikast. Jumal töötab koos inimestega loomispartneritena. Näiteks loob Jumal kaunite lillede seemned ja inimesed istutavad need. Taim poleks saanud tekkida ilma nii inimeste kui ka Jumala loovuseta; seega ei ole Jumal protsessiteoloogias kõige allikas. Isegi Jumal kasutas maailma loomisel endast väljaspool olevat jõudu. Enamik kristlasi usub loomisesse ex nihilo, mitte millestki loomisesse. Teisest küljest usuvad protsessiteoloogid, et Jumal lõi maailma, viies korra kaosesse, mitte millestki.
Protsessiteoloogias on absoluutne Jumala tundmine saavutamatu. Kuna Jumal on alati muutumises, ei ole ta täna sama, kes ta oli eile ega ole sama ka homme. Seetõttu on vajalik pidev jumaliku uurimine. Lisaks, kuna Jumal on pärast Piibli kirjutamist muutunud, ei pruugi suur osa sellest enam kehtida.
See ei piirdu konkreetse religiooniga, kuigi protsessiteoloogiat samastatakse kõige sagedamini kristlusega. Ajalooline Jeesus on protsessiteoloogi jaoks oluline tegelane, kuigi teda ei peeta jumalaks. Selle filosoofia kohaselt on Kristus vaid kujundlik Jumala poeg, mitte kogu inimkonna päästja. Kuna Kristust ei peeta Jumala pojaks ega Päästjaks, siis antakse mõista, et inimkond ei vaja päästjat üldse.