Lihtne olevik on inglise keeles kasutatav verbi ajavorm, mis väljendab ideed, et olevikus toimub teatud toiming, mida kasutatakse sageli käimasolevate või korduvate toimingute või olemisseisundite puhul. See konkreetne ajavorm võib viidata ka sellele, et mõni tegevus sai alguse minevikus ja jätkub olevikku, erinevalt minevikuvormis tegusõnadest, mis näitavad, et tegevus algas ja lõppes minevikus. Mõned lihtsa oleviku kasutusviisid võivad viidata ka sellele, et tegevus jätkub ka tulevikus, kuid see toimub ka olevikus.
Inglise keeles on olevikuvormil neli erinevat vormi, mida kõiki kasutatakse mingil moel näitamaks, et tegevus toimub praegusel ajal. Üks oleviku kõige põhilisemaid ja lihtsamaid vorme on lihtolevik, millele laienevad kõik ülejäänud kolm vormi. Lihtoleviku saab luua subjekti kasutades ja seejärel sobiva verbi abil, mis on oleviku põhivormis.
Ingliskeelsete tavaverbide puhul moodustatakse see tavaliselt lihtsalt verbi enda kasutamisel mitmuse esimese, teise ja kolmanda isiku jaoks ning ainsuse kolmanda isiku jaoks lisades selle lõppu “-s”. Lihtsa oleviku näited esimeses isikus on “ma jooksen” ja “ma hüppan”. Teises isikus või mitmuse kolmandas isikus moodustub see ajavorm peaaegu samamoodi nagu “Sa jooksed” või “Nad hüppavad”, samas kui ainsuse kolmandas isikus lisatakse tavaliselt lõppu “-s”: “Ta jookseb” või „Ta hüppab”.
Lihtsat olevikku kasutatakse käimasoleva või korduva toimingu väljendamiseks, kuna see näitab, et olevikus toimub midagi, kuigi see ei pruugi juhtuda avalduse vahetus hetkel. “Ma jooksen iga päev” tähistab käimasolevat toimingut, mis ulatub olevikku, kuigi kõneleja ei pruugi sellel konkreetsel hetkel joosta. “Sa hüppad iga kord, kui ma aevastan” viitab toimingule, mis kordub, kuigi see ei pruugi sel hetkel juhtuda. “Nad tantsivad koos igal reedel” näitab käimasolevaid tegevusi, mis jätkuvad olevikku ja viitab sellele, et tegevus jätkub tõenäoliselt ka tulevikus.
Seda ajavormi saab kasutada ka lähituleviku plaaniliste sündmuste tähistamiseks, nagu lennu väljumine või peo algus. Sel juhul on avaldus sõnastatud järgmiselt: “Lennuk väljub täna õhtul kell 6” või “Tund algab homme hommikul kell 8.”
Teised olevikuvormid tulenevad sageli lihtsast olevikust, kuigi need võivad väljendada keerulisemaid ideid. Näiteks olevik progressiivne näitab, et sel hetkel toimub tegevus, näiteks “ma hüppan”. Perfektset olevikuvormi kasutatakse näitamaks, et olevikus on juhtunud midagi, mis on minevikuga võrreldes seisundi muutus, näiteks “Ma olen õppinud praeguse aja kohta”. Praegune täiuslik progressiivne, mis on üsna keerulisem kui lihtne olevik, viitab sellele, et midagi on juhtunud minevikus ja juhtub ka edaspidi, näiteks “Ma olen jooksnud tunde.”