Hispaania keelt räägib umbes 400 miljonit inimest üle maailma, mis teeb sellest maailmas populaarsuselt kolmanda keele pärast inglise keelt ja mandariini hiina keelt. Kuigi inglise keeles on rohkem kõnelejaid kui üheski teises keeles, pole enamik neist kõnelejatest emakeel ja neil on erinev emakeel. Kui seda arvesse võtta, saab hispaania keelest maailmas teine keel. Peale selle, et see on ametlik keel 21 riigis, räägitakse seda laialdaselt ka väikestes kolooniates üle maailma.
Sellel keelel on palju dialekte ja variatsioone. Hispaanias, kus kasutatakse mitut dialekti, on riiklikuks standardiks kastiilia keel. Kastiilia keelt kasutatakse laialdaselt ka teatud Ladina-Ameerika riikides, nagu Argentina, Uruguay, Paraguay ja teatud Ecuadori piirkonnad. Teised Ladina-Ameerika riigid räägivad omamoodi, mõjutatuna kohalikest põlisrahvakeeltest ja erinevatest rahvustest sisserändajate voogudest.
Mõned peamised erinevused kogu maailmas räägitavas hispaania keeles on aktsent, pöördumisvormid ja teatud tähtede hääldus. Rääkides rõhumärkidest, võib väljaspool Hispaaniat räägitud variatsioonid jagada mitmeks üldiseks rühmaks: Kariibi mere piirkond, Kesk-Ameerika, Põhja-Ameerika või Mehhiko, Lõuna-Ameerika ja RioPlatense, konkreetne variatsioon, mida räägitakse ainult Argentinas, Uruguays ja Paraguays.
Hispaania keeles on teise isiku jaoks kaks ainsuse asesõna: tú (mitteametlik) ja usted (formaalne). Neid kasutatakse ühtlaselt kogu maailmas, välja arvatud RioPlatense’is, kus kolmas vorm on norm. Voseo nime all tuntud piirkonna kõnelejad kasutavad vose mitteametliku variandina. Ecuadoris on vos muutumas populaarseks, kuigi seda ei kasutata meedias ega väljaspool lähedaste sõprade seltskonda. Erinevate vormide kasutamine mõjutab saateverbi. Näiteks kui öelda “Tule siia”, ütleks inimene “Venga aca” (usted), “Ven aca” (tú), “Veni aca” (vos).
Häälduse osas on hispaania keele peamised variandid tähed s, c ja z ning y ja ll. Enamikus Ladina-Ameerika riikides on s-i ja z-häälikud muutunud standardiks, mis tähendab, et sõnadel nagu casa (maja) ja caza (jaht) on raske vahet teha. Hispaanias on eristus aga tugev ja mõlema tähe segamini ajamist peetakse harimatu klassi märgiks. Enamikus riikides hääldatakse ll-d pehmelt, mis sarnaneb sõnaga “lieu” või mõnikord ka häälikuga “iu”, välja arvatud riikides, kus kasutatakse RioPlatense’i, kus esineb nähtus nimega yeismo. Seal kõlab täht ll nagu /ʝ/ ja mõnikord /Ʒ/.