Lausediagramm on meetodi tulemus, mille abil keegi näitab erinevaid lauseid, fraase ja kõneosi, mis moodustavad konkreetse lause. Seda saab teha erineva keerukusastmega ja selliste diagrammide keerukus sõltub sageli diagrammi detailsusest ja kasutatavast lausest. Põhimõtteliselt näitab selline diagramm tavaliselt, millisesse kõneosasse lause iga sõna kuulub. Keerulisem lauseskeem dokumenteerib tõenäoliselt iga lauses sisalduva lause, erinevad fraasid, millest need osad koosnevad, ja iga fraasi loovad kõneosad.
Lausediagrammi loomise protsessi õpetatakse tavaliselt keeletundides, tavaliselt konkreetse kõneleja põhikeeles. Keerulisemat lausediagrammi koostamist tehakse sageli kolledžis või ülikoolis, tavaliselt keeleteaduse kraadi omandavate üliõpilaste grammatika- ja lingvistikatundides. Mõne õpilase jaoks võib seda pidada raskeks ülesandeks, mis on nii arusaamatu kui ka näiliselt lõputu. Lausediagrammi loomise eesmärk on aga näidata täielikku ja paindlikku arusaamist konkreetsest keelest ning sellest, kuidas selle keele erinevaid elemente kasutatakse idee konstrueerimiseks ja väljendamiseks.
Lausediagrammi koostamiseks saab kasutada erinevat tüüpi märgendeid, kuigi tavaliselt tehakse need diagrammid kõigepealt lause välja kirjutades. Seda tehakse nii, et paberil lause ümber on piisavalt ruumi, et luua diagramm, mis tavaliselt luuakse kas lause kohale või alla. Lause kohal ja allpool loodud diagrammidel pole vahet; see sõltub tavaliselt isiklikest eelistustest ja sellest, kuidas inimesi õpetatakse. Lausediagrammis kasutatakse sageli ridu ja sulgusid, et näidata, millised sõnad kuuluvad lause või fraasi koostamisel kokku või näidata, millisesse kõneosasse sõna kuulub.
Lihtlausel, näiteks “Kass hüppas lauale”, oleks sama lihtne lauseskeem. Kuna lause koosneb ainult ühest kõrvallausest, siis poleks vaja, et skeem lauses lauselauseid tähistaks. Lause koosneb sisuliselt kolmest elemendist, milleks on subjekt, predikaat ja otsene objekt. Selles näites koosneb subjekt nimisõnafraasist, mis koosneb artiklist “The” ja nimisõnast “kass”.
Selle lause predikaat on verbifraas, mis koosneb lihtsalt verbist “hüppas”, ja see oleks lausediagrammis subjektist ja otsesest objektist eraldi märgitud. Sellel lausel on ainult otsene objekt, mitte kaudne objekt, mis koosneb eessõnafraasist. Eessõnafraas ise koosneb eessõnast “peale” ja nimisõnafraasist, mis koosneb artiklist “a” ja nimisõnast “tabel”. Diagramm näitab selle lause kõiki kolme elementi, samuti igas elemendis olevaid eraldi fraase ja seejärel nende fraaside moodustamiseks kasutatud kõneosi.