Kuidas kasutada paralleelsust kirjutamisel?

Paralleelsuse kasutamiseks kirjutamisel peaksite veenduma, et lause või lausete struktuur on selline, et tähendus jääb selgeks ja et te ei teeks stiilivigu. See tähendab, et peaksite kindlasti seadistama paralleelstruktuuri jaoks õigesti ühe subjekti või nimetama vajaduse korral iga lauselause jaoks uued objektid või subjektid. Samuti peaksite kindlasti kasutama õigeid teemasid ja paralleelstruktuure, mis ei lähe segadusse, võrreldes kahte asja, millel pole mõtet. Kui kasutate mitme lause kirjutamisel paralleelsust, peaksite iga lause sarnaselt üles ehitama, et lugejad saaksid paralleeli üles leida.

Paralleelsust kirjutamisel saab erinevatel põhjustel kasutada mitmel erineval viisil, kuigi tavaliselt võite seda kasutada lausete sujuvamaks muutmiseks. Näiteks võite kirjutada lause nagu “Mees oli lühike, tal oli halb jume, ta jalad olid liiga suured ja ta kandis alati tumedaid riideid.” Subjekti kordamine igas lauselauses muutub aga liigseks ja lugemiseks ebameeldivaks. Kuigi kordamine ei ole oma olemuselt kahjulik, võib see mõnel juhul muutuda väsitavaks.

Kui kasutate kirjutamisel paralleelsust, saate seda tüüpi lause paremini voolata, kirjutades selle ümber järgmiselt: “Lühikesel mehel on kehv jume, suured jalad ja ta eelistab tumedaid riideid.” Õige paralleelsus võimaldab igal järgmisel lausel toimida alglauses kasutatud tegusõna või predikaadiga. Selles näites kehtib esimeses lauses olev sõna “on” iga sellele järgneva lause kohta. Vale struktuur, mida peaksite vältima, oleks väide nagu “Mees on lühike, tal on suured jalad ja ta eelistab kanda tumedaid riideid.” Kuigi see pole grammatiliselt vale, pärsib vajadus verbi järele igas järgnevas lauses paralleeli tõhusust.

Kui kasutate kahe või enama klausli kirjutamisel paralleelsust, et luua võrdlust või seost kahe idee vahel, siis peaksite kindlasti struktureerima need viisil, mis loob selge paralleeli. Kahte lauset, nagu “koer oli õnnelik” ja “Pilved olid kohevad”, võiks pidada paralleelideks, kuid seos on üsna ebamäärane. Nende ideede vahel võiks luua selgema paralleeli: “Õnn on koerte loomulik järjekord, nagu kohevus on pilvede loomulik järjekord.” See näitab palju rohkem väljendunud paralleeli võtmesõnade kordamise kaudu ja kuigi selline kordamine pole vajalik, võib see kaks fraasi ühendada ja teksti sees tugevamalt esile tõsta.

Sel viisil paralleelsuse kasutamisel peaksite siiski olema ettevaatlik, et tagada seose mõistus. Sellises avalduses nagu “Minu maja, minu palk ja mu pere on suured” on mõned loogilised probleemid. Maja suurust mõõdetakse ruumilise mahutavuse järgi, palka mõõdetakse numbrilise kogusega ja perekonda mõõdetakse selles elavate inimeste arvuga. Kuigi seda tüüpi lauseid saab kasutada irooniaks või komöödiaks, siis erinevate asjade võrdlemiseks näiliselt identsete terminite alusel, peaksite paralleelsuse kasutamisel vältima asjatut segadust.