Kaasaegne kirjandus on suur hulk kirjalikke teoseid, mis on toodetud konkreetsest ajalooajast kuni praeguse ajastuni. See kirjanduslik ajastu määratleb ajaperioodi, kuid see kirjeldab ka konkreetset kirjutamisstiili ja -kvaliteeti. Mõned peavad seda perioodi postmodernse kirjanduse pikenduseks, kuid enamik viitab sellele kui omaette kirjandusajastule.
Enamik nõustub, et kaasaegse kirjutamise ajastu algas 1940. aastatel. Mõned teadlased väidavad, et see periood algas II maailmasõja lõpus ja siin tulebki sisse ajastu sidumine postmodernse kirjandusega. Postmodernne ajastu algas pärast Teist maailmasõda, 1940. aastatel ja kestis 1960. aastateni. Kaasaegne periood ulatub praeguse päevani.
Kuigi selle kirjandusperioodi alguse osas on üksikuid lahkarvamusi, käib kõige suurem vaidlus selle ümber, mis kvalifitseerub kirjaliku teose kirjanduseks. See sõna viitab nii luulele kui ka proosale, kus proosa hõlmab ilukirjanduslikke teoseid, nagu romaanid ja romaanid, esseed ja dramaatilised teosed. See termin viitab ka kirjutamise kvaliteedile. Kirjanduseks käsitlemiseks peab kirjalik teos vastama kõrgeimatele kirjutamisstandarditele ning sisaldama erilist ilu ja stiili. Paljud kirjandusteosed muutuvad sotsiaalselt oluliseks ja neil on võim avalikkust mõjutada.
Suur osa kaasaegsest kirjandusest pärineb lääne autoritelt; see termin ei ole aga inglise ega ameerika kirjanduse sünonüüm ja see kirjandusperiood võib kehtida kirjalike teoste kohta kõikjal maailmas. Tegelikult avas globaliseerumine ukse paljude Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia kirjandustegelaste kirjutatud kaasaegsete teoste kaasamiseks.
Sellesse kirjandusperioodi kuuluvad žanrid hõlmavad lisaks romaanidele ja luulele mitmesuguseid kirjutamisvorme. Sellesse kategooriasse võib kuuluda välkilukirjandus, novellid, slampoetry, näidendid, memuaarid ja autobiograafiad. Aimekirjandust tavaliselt kirjanduseks ei liigitata, kuid selle ajastu hulka kuuluvad mõnikord ka loomingulised aimekirjanduslikud teosed, mis jutustavad tõsilugu, kasutades kirjanduslikke võtteid.
Kaasaegsele perioodile on iseloomulikud tõsielulood tugevate karakterite ja usutava looga. Seaded jäävad tavaliselt praegusele või moodsale ajastule, nii et futuristlikud ja ulmeromaanid kuuluvad sellesse kategooriasse harva. Täpselt määratletud, realistlikud ja kõrgelt arenenud tegelased on olulised kirjaliku teose liigitamisel kaasaegseks ning enamik selle kategooria kirjutisi sisaldab lugusid, mis on pigem karakterist kui süžeest juhitud.
Kaasaegses kirjanduses on mõnevõrra modernne narratiiv, kuid see sisaldab ka karmimat reaalsust. Kaasaegseid kirjalikke teoseid kipub mõjutama II maailmasõjale järgnenud jõukas elustiil, kuid selle kirjandusklassi juured on hävingus, mille sõda maailmale tõi. Sõjajärgses mõttes puhkes õitsele uus reaalsus, mis hõlmas isiklikku küünilisust, pettumust ja pettumust, mis on omane sellele kirjandusperioodile.