Morfoloogia on morfeemide uurimine, mis on keele väikseim tähenduslik üksus. Morfeemid võivad muuta sõna ühest grammatilisest kategooriast teise, näiteks tants – tegusõna nimisõnaks. Vabad leksikaalsed morfeemid eksisteerivad iseseisvate sõnadena, näiteks sebra, samas kui vabade grammatiliste morfeemide tähendus ei ole sõnas endas, vaid selle funktsioonis, näiteks. Seotud morfeemide hulka kuuluvad afiksid, verbide ajalõpud ja mitmused.
Eesliide on morfeemiline üksus, mis kinnitatakse alussõna algusesse, et anda sellele erinev tähendus, ja inglise keeles on kümneid eesliiteid. Re soovitab korduvat tegutsemist, millegi uuesti tegemist, seega elustamine tähendab millegi ellu äratamist. Meenutamine on idee või mõtte pähe tagasi toomine ja vastupidine tähendab tagasipööramist. Eesliide un muudab tähenduse oma vastandiks, näiteks vältimatu, andestamatu ja ebaõiglane.
Morfoloogia nimetab sõnade lõppu fikseeritud morfeeme järelliideteks. Nagu eesliited, muudavad ka need põhisõna tähendust. Sufiks vähem tähendab ilma ja see muudab sõnad nagu mõte, mis on nimisõna, mõtlematuteks, mis on omadussõna. Ly on morfeem, mida kasutatakse omadussõna muutmiseks määrsõnaks. Näiteks avalduses “Ta on kiire” on kiire subjekti atribuut. “Ta jookseb kiiresti” muudab omadussõna määrsõnaks, mis kirjeldab, kuidas ta jookseb. Ühe või kahe tähe lisamine tegusõnale muudab selle nimisõnaks ja tähendab isikut või asja, kes toimingu sooritab – kirjanik kirjutab, töötaja töötab ja pühkija pühib.
Tegusõna on see, mis annab kuulajale või lugejale teada, millal sündmus toimus. /s/, /es/, /d/, /ed/ või /ing/ lisamine täpsustab verbi kirjeldatava toimingu tähendust ja tuletab lugejale või kuulajale meelde, kes toimingut tegi. Olevikuvormis lisab kõneleja või kirjutaja kolmandale isikule /s/ või /es/, et kirjeldada, mida see inimene teeb. Morfoloogia korrastab tavaverbid minevikuvormis /ed/ lisamisega ja ebaregulaarsed verbid muutuvad sisemorfeemide asendamisega. /ing/ lisamine tähendab, et tegevus on käimas, ja asetamine to, mis on samuti morfeem, tähendab tegusõna ette, et tegevus toimub tulevikus.
Morfoloogias moodustatakse mitmused kõige sagedamini /s/ või /es/ lisamisega. Mõned erandid muudavad sõnalõpu enne morfeemi lisamist. Näiteks lehest saab lehed, muutes /f/ väärtuseks /v/ enne /es/ lisamist.