Ilukirjandus on termin mis tahes väljamõeldud kirjandusliku narratiivi või laiemalt kõike väljamõeldud kohta. Kirjanduses viitab see romaanidele, novellidele ja teistele kunstiteostele, mille eesmärk ei ole rääkida tõsilugusid. Kuigi nad võivad olla inspireeritud reaalsetest sündmustest või inimestest, loovad ilukirjanikud tegelasi, dialooge ja süžeesid täielikult oma kujutlusvõimest lähtudes. Lugude jutustamine on enamiku muude meelelahutusmeediumite, sealhulgas filmide, televisiooni ja koomiksite aluseks. Ulme, müsteeriumilood ja romanssid kuuluvad ilukirjanduse populaarsete alarühmade või žanrite hulka.
Müüdid ja legendid jumalatest ja kangelastest on ühed varasemad näited inimeste jutuvestmisest. Pärast kirjakeele tulekut ühendasid varajased kirjanikud, nagu Homeros, need inimeste saagadega, et luua esimesed kirjandusteosed, eepilised luuletused nagu Odüsseia ja Beowulf. Daniel Defoe oli ingliskeelse romaani teerajaja koos Robinson Crusoe ja Moll Flandersiga, samas kui Hiina kolme kuningriigi romanss leiutas selle vormi tõhusalt idamaades. Gustave Flaubert, Mark Twain ja Herman Melville olid 1800. aastatel romaanivormi meistrid.
20. sajandil levis uus meedia, sealhulgas filmid, raadio ja televisioon. Need kasutasid romaanidest või lavadraamast laenatud väljamõeldud jutuvestmisstruktuure, mis on teine väljamõeldud kunstivorm. Vahepeal õitses kirjandus uute meistrite nagu Ernest Hemingway, Marcel Proust ja James Joyce käe all. Uued žanrid kogusid populaarsust, kuna jutuajakirjad rahuldasid nii kõrg- kui ka madalakultuurilisi maitseid. Samal ajal uurisid julged kirjanikud, nagu Henry Miller ja DH Lawrence, piire, mida ühiskond võimaldab neil kujutada.
Tänapäeval avaldatakse igal aastal tuhandeid ilukirjandust paljudes keeltes. Ilukirjandus hõlmab maailma suurte autorite auhinnatud teoseid ja uute kirjanike debüütlugusid. Žanriilukirjandus annab suurema osa kasumist paljudele raamatukirjastustele ja raamatupoodidele. Elektroonilised meediad, nagu audioraamatud ja e-raamatud, pakuvad lugejatele uusi viise igasuguste lugude nautimiseks. Isekirjastamine ja veebis avaldamine võimaldavad kirjanikel leida lugejaid väljaspool traditsioonilisi avaldamiskohti.
Laiemas mõttes jääb ilukirjandus mitmesugustes meediakanalites narratiivi esmaseks vormiks. Filmid, telesaated ja lavadraamad toetuvad lugude jutustamiseks ikka veel väljamõeldud vormile. Koomiksid on osutunud võimeliseks nii novellideks kui ka laiendatud narratiivideks erinevates žanrites. Isegi videomängud kasutavad mängukogemuse parandamiseks väljamõeldud konstruktsioone. Kuigi trükimeedia tulevik on ebakindel, on loo kunst juba loonud tugeva kohaloleku elektroonilise meedia vallas.